Swed: Eesti majandus kasvab 1,8%

Jaanuaris prognoosis Swedbank 2014. aasta majanduskasvuks 3,0 protsenti ja 2015. aastaks 3,7 protsenti.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on välisnõudlus oluliselt nõrgem, kui pank prognoosis jaanuaris. Tema sõnul peaks majanduskasv järgmisel aastal mõningase välisnõudluse kiirenemise toel jõudma kolme protsendini. „Eelmisel aastal kasvas eksport 1,8 protsenti, tänavu jõuab umbes kahe protsendini. Aasta esimesel kahel kuul on ekspordi kasv väga nõrk. Esimesel kvartalil on eksport tõenäoliselt languses ja ei ole ka välistatud, et esimese kvartali majanduskasv tuleb veelgi madalam kui neljandas kvartalis,“ ütles Mertsina.

Mertsina teatel mõjutab Eesti majandust tugevalt 1,4 miljardi euro suurune eksport Venemaale, mis moodustab Eesti ekspordist 11%. „Kõige rohkem kannatavad ekspordiliikidest joogid, piimatooted, mehaanilised seadmed ja keemiatooted. Samal ajal moodustab ekspordist Venemaale 50 protsenti re-eksport ehk nendes toodetes väga tugevat lisandväärtuse aeglustust ei teki, küll aga läbi transpordisektori,“ ütles Mertsina.

Praegused sanktsioonid ei mõjuta Venemaad

Mertsina sõnul pole praegused lääneriikide sanktsioonid Venemaale oluliselt mõjutanud maailma majanduskasvu, kuid tõsisemate piirangute korral võib majanduslangus tabada nii Venemaad kui Balti riike, sest oluliselt väheneks riikidevaheline kaubandus. Mertsina sõnul oleneks majanduslanguse suurus, milliseid ja kui pikaks ajaks sanktsioone kehtestatakse.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv tuleb Mertsina sõnul oodatust nõrgem. Soomele ootab Swedbank majanduskasvuks 0,2 (jaanuari prognoos 0,8), Venemaale 0,8 (2,0), Rootsile 2,8 (3,2), Lätile 3,0 (4,8) ja Leedule 3,3 (3,7) protsenti. Venemaa majanduskasvu aeglustumine nõrgestab kõiki Balti riike ja Soomet, lisas Mertsina.

Aeglustunud hinnakasv senini Baltimaade kiireim

Kuigi Eestis on inflatsioon kiirelt aeglustunud, jääb siinne hinnakasv kiiremaks kui Lätis, Leedus või Euroopa Liidu keskmine. Hinnakasvu aeglustumist on vedanud peamiselt toit, kütus ja madalamad elektrihinnad. Mertsina teatel hakkab inflatsioon peatselt kiirenema, sest toiduainete hinnakasv kiireneb ja kütusehindade langus taandub. Swedbank prognoosib inflatsiooni tänavu 1,3 protsendile. Kolm kuud tagasi prognoosis pank 2,6 protsenti.

Mertsina sõnul hoiab inflatsiooni madalal nii Eestis kui eurotsoonis väga tugev euro, mistõttu prognoosib pank euro nõrgenemist. „Kui euro nõrgeneb (dollari suhtes) järgmise aasta keskpaigaks 1,25ni, siis see hakkab toorainete hindade langust üles kergitama,“ ütles peaökonomist.

Mertsina hinnangul ei tule pikaajalist deflatsiooni, sest euroala majandus on praegu kasvamas, tarbijate kindlustunne on suurenenud ja suurenemas. Tema sõnul võivad pikaajalise deflatsiooni tekitada euroala kasvu aeglustumine, euro kallinemine ja toorainete odavnemine. Mertsina lisas, et kui madal inflatsioon kestab kaua, siis süveneb inimestel ka selle ootus, mis võib viia ostuotsuste edasilükkamiseni ja palgakasvu pidurdumise või languseni.

Swedbank prognoosib töötuse määraks tänavu 8,4 protsenti. Jaanuaris oodati 8,3protsendilist töötuse määra. Palga reaalkasvuks ootab pank 4,9 protsenti, jaanuaris oli prognoos 4,4 protsenti.

Rahandusministeerium alandas eile avaldatud kevadises majandusprognoosis Eesti majanduskasvu 1,6 protsendipunkti võrra, 2,0 protsendile. Aastaks 2015 oodatakse 3,5protsendilist majanduskasvu.

Märtsi lõpus langetas SEB Eesti selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,6 protsendilt 0,5ni. Järgmiseks aastaks ootab pank 2,5protsendilist majanduskasvu.