Palgatõusu plaan hoiatuse kiuste

Hoolimata kesisest majanduskasvust tõusid Eestis palgad 2013. aasta teisel poolel tempokalt ja selgelt kiiremini kui tootlikkus. Eesti Panga ökonomistide Orsolya Soosaare ja Natalja Viilmanni analüüsi järgi on viimase aja areng kahandanud tõenäosust, et ettevõtetel õnnestub kasumlikkust välisnõudluse toel suurendada. Seetõttu võib oodata tööjõukulude kasvu peatset pidurdumist, mis võib kujuneda suurema tõenäosusega varem arvatust järsemaks.

Üle 200 töötajaga Valio Eesti ASi tegevjuhi Maido Solovjovi sõnul on nende ettevõtte eksport püsinud viimased pool aastat stabiilsena. 2012. aastal moodustas Valio müügitulust ligi 12% (7,4 miljonit eurot) eksport.

Kuna Venemaa kehtestas aasta alguses mitmetele Eesti ettevõtetele impordikeelu, siis on Valio hakanud otsima alternatiivturge. "Ega välisturgudel kedagi avasüli oodata, kuid järjepideva tööga annab müüki kasvatada küll. Maailma mõistes oleme siiski väikesed tegijad ning iga väike võit eksporditurgudel mõjutab positiivselt meie tegevust," ütles Solovjov.

Valio tegevjuhi sõnul plaanib ettevõte tänavu müüki mõnevõrra kasvatada, eeskätt suurema ekspordiga. Solovjovi teatel on piimatoodete sektorit viimasel aastal iseloomustanud kiire inflatsioon praeguseks pidurdunud. Ta lisas, et koduturul püsib nõudlus stabiilne ning hindade osas inflatsioon pigem pidurdub. "Inimeste arv ettevõttes on sõltuvuses töödeldavast mahust ja selles osas ma muudatusi ei näe," märkis tegevjuht.

Eksport kasvab

Ligi 250 töötajaga jäätisetootja Balbiino AS eksportis üle-eelmisel aastal üle kahe miljoni euro eest. Firma juhataja Kaido Salurand jääb ekspordi suhtes optimistlikuks. Tema sõnul on ettevõtte eksport viimased paar aastat püsinud stabiilsena, kuid lähiaastatel prognoosib olulisemat kasvu käimasolevate arendusprojektide ja kokkulepete tõttu. "Oma ekspordivõimekuse suurendamise nimel oleme suurendanud ka valdkonnaga seotud inimeste arvu," ütles Salurand. Tema sõnul korrigeeris Balbiino töötajate tasusid mullu kevadel ja osaliselt ka tänavu jaanuaris.

Tunamullu rohkem kui 20 miljoni euro eest diivaneid eksportinud Bellus Furnitur OÜ tegevdirektor Urmas Aun ei ole enda ettevõtte Eesti töötajate palku viimastel aastatel langetanud ega tõstnud ning ei tee seda tõenäoliselt ka lähiajal, mistõttu teda palgakasvu järsk pidurdumine ei mõjuta. Samas välisnõudluse ehk ekspordi vähenemist on firmajuht siiski täheldanud. Samuti on ettevõttel raske müügiprognoose teha, sest rohkem kui 300 töötajaga Bellus Furnitur müüb otse kliendile. "Meil sõltub palju sellest, kas härra Koskinen või Erikson läheb poodi ja ostab diivani või mitte," ütles Aun. Tema sõnul ei saa ettevõte loota kindlale ostjale nagu näiteks toiduainetööstus, mistõttu jääb tuleviku prognoosimine keeruliseks. "Võime ainult tagantjärele öelda, et "ahahh, ei läinudki poodi" või "ahahh, läkski poodi"," lisas ta. Bellus Furnituri suurimad sihtriigid on Soome ja Rootsi.

Eesti palgakasv kiirenes teisel poolaastal avalikus sektoris, kus palgad hakkasid pärast kriisi tõusma mõnevõrra hiljem kui erasektoris. Keskpanga ökonomistide teatel ei tohiks riik siiski muutuda palgakasvu vedajaks. Ühelt poolt raskendaks see palkade ja tootlikkuse parema kooskõla saavutamist erasektori ettevõtetes, sest konkureeritakse sama tööjõu pärast. Teiseks võivad kiiresti kasvavad tööjõukulud ohustada eelarveeesmärkide saavutamist. Risk on seda suurem olukorras, kus majanduskasvu ja seeläbi eelarvetulude suhtes on palju ebakindlust.

Suurem palgasurve spetsialistidelt

Palgasurve teine oluline allikas oli ökonomistide analüüsi järgi endiselt kvalifitseeritud tööjõu puudus ja töötajate positsiooni tugevnemine palgaläbirääkimistel, mida mõnel tegevusalal toetas võimalus minna tööle välismaale. Tööjõu nappuse ja selle vähenemise taustal on aga Eestis endiselt suur struktuurne tööpuudus.

Rohkem kui tuhande töötajaga ISS Eesti juhatuse esimehe Priit Paiste sõnul on esmatasandi töötajate seas palgasurve veidi vähenenud, kuid spetsialistidel ning erinevate tasemete juhtidel on endiselt suured ootused palgatõusule. "Võrreldes hetkeseisu näiteks poole aasta taguse perioodiga, siis võime välja tuua, et vakantsete töökohtade arv on meil vähenenud, samas endiselt on vajalike töötajate leidmine keeruline," ütles Paiste.

Kuigi aktiivsete tööturumeetmete eelarve töötu kohta on Eesti Panga ökonomistide sõnul viimaste aastate jooksul suurenenud, on kulutuste üldtase rahvusvahelises võrdluses veel madal. Riskirühmade aktiivsust tööturul takistavad tihti probleemid, mille lahendamiseks ei piisa aktiivsetest tööturumeetmetest, vaid seda peab toetama ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika.

TASUB TEADAKui tööjõus osalemine jääb muutumatuks, siis väheneb tööjõud 2040. aastaks viiendiku võrra. Statistikaameti uue rahvastikuprognoosi järgi saab tööjõu vähenev pakkumine olema pikaajaline ning varasemast hinnangust isegi tõsisem probleem. See muudab üha olulisemaks selle, et sotsiaalkindlustussüsteemi ülesehitus motiveeriks inimesi tööturul osalema ja et toetus ei väheneks samas suuruses kui palgatöö lisasissetulek pere eelarvet kasvataks. Sellest aspektist tuleks üle vaadata toetused, mille tingimuseks on seatud mittetöötamine (näiteks ennetähtaegne vanaduspension) või mille piirmaksumäär on väga kõrge (näiteks toimetulekutoetus).Allikas: Eesti Pank

KOMMENTAAREkspordi langus vähendab tööhõivetSEB majandusanalüütik Ruta Arumäe

Ekspordi langus tähendab tööstusettevõtetele tulude langust. See omakorda pidurdab nii palgatõusu kui ka vähendab tööhõivet. Keskmine palgatõus jääb ilmselt ikkagi 5% ligi, kuna majandusharudes on arengud väga erinevad ning tõus ühtedes harudes tähendab survet ka teistele harudele. Samas hakatakse ettevõtetes ikkagi otsima taas efektiivsuse suurendamise kohti ning üks neist on ilmselt tööhõive mõningane vähendamine, keskmiselt 1-2% võrra. Kuna ekspordist sõltuv töötlev tööstus on suurima tööhõivega haru, siis mõjutab ekspordi langus ka tööhõivet märgatavalt. Ilmselt hakkavad majandusolude kehvemaks muutudes ka palgatõusu ootused vähenema.