Korruptsiooniga miljardäriks

Putini varandust hinnatakse 28 miljardile dollarile. Muu hulgas on varandust aidanud paisutada altkäemaksud Sotši taliolümpiamängude projektis, osalus kütusekontsernides ja kinnisvarainvesteeringud. Samuti altkäemaks 1990ndail sõlmitud kokkulepetelt, kirjutab USA konservatiivide häälekandja Washington Free Beacon.

Putini autoritaarse režiimi taustal on nii tema kui ka lähikondlaste seas muutunud korruptsioon tavapäraseks nähtuseks. Esimest korda viimase kümnendi jooksul on Putin jäänud Lääne tule alla ja sedagi Krimmi okupeerimise tõttu.

Varem oli Obama administratsioon kehtestanud ranged poliitilised keelud kriitilisele aruandlusele, tihendamaks sidemeid Venemaaga.

2011. aastal Vene opositsiooni poolt avaldatud raporti põhjal ei saa korruptsiooni Venemaal enam vaadelda kui probleemi, vaid pigem kui osa süsteemist. "See on halvanud riigi sotsiaalse ja majandusliku elu – korruptsiooni aastakäive on praegu Venemaal 300 miljardit dollarit," seisab raportis.

Üks raporti autoreist, endine Venemaa asepeaminister Boris Nemtsov ütles Raadio Vaba Euroopale, et enamikul venelastest pole aimugi seostest, mis viitavad presidendi korrumpeeritusele miljardite dollarite ulatuses.

"Mida Vene avalikkus ei tea, on see, et Putini sõbrad ei saanud rikkaks mitte Facebooki või Google'it luues, vaid nad tegid seda üksnes riigivarade arvel," nentis Nemtsov.

Putini rikkuse allikad:

Putin omab hinnanguliselt 37 protsenti naftafirmast Surgutneftegaz, 4,5% Gazpromist ja 50% energiafirmast Gunvor. Viimasest on Putin raha saanud Gennadi Timtšenko kaudu.Putin koos liitlastega varastasid hinnanguliselt 25-30 miljardit dollarit Sotši olümpiamängude rahastamiseks mõeldud fondidest.Ta on kulutanud ebaseaduslikult omandatud raha alates 2000. aastate algusest luksuskaupadele. Nende hulka kuuluvad 20 residentsi, 58 lennukit ja neli jahti.Tema kontrolli all on üks maailma suurimaid energiafirmasid Gazprom.Väidetavalt teenib ta tulu ka Vene-Saksa ettevõttelt Saint Petersburg Real Estate Holding, mille juht ta enne presidendiks saamist oli. Ettevõtet on seostatud Venemaa ja Kolumbia organiseeritud kuritegevuse rahapesuoperatsioonidega Liechtensteinis.Üheks peamiseks allikaks peetakse Ozero Dacha Cooperative’i. Eluasemeühistu asutas Putin koos naabritega 1996. aastal. Üks ühistu kaasasutajaid on Venemaa Raudteede juht Vladimir Jakunin. Just tema on koos Gunvori direktori ja hiiiglasliku äriimpeeriumiga väljaspool Venemaad üks Putini võtmerahastajaid.Putini lähikondlaste hinnangul teab presidendi ebaseadusliku vara kohta kõige enam tema isiklik pankur Juri Kovaltšuk, kes on ka Rossija panga suurim osanik. Teda on nimetatud Putini kassapidajaks.Usutavasti on Putin saanud kasumit tuumaenergia ekspordiga tegelevalt ettevõttelt Techsnabexport, mis on seotud ka USAga. Ettevõtte juht on Vladimir Smirnov, kes ajas kokku varanduse tänu Putini 1996. aastal väljaantud määrusele, millega ta saavutas Peterburis oma ettevõttega Petersburg Fuel bensiini jaemüügis monopoli.Putini võrgustikku kuulub ka Rossija panga suuraktsionär Nikolai Šamalov, kes omas varem „Putini paleed“ Musta mere ääres. Šamalovi poeg on Venemaa suurima pensionifondi Gazfond president.