SEB pensionifondide jaoks oli mullu keeruline aasta, kuna investeeringud toorainetefondidesse ja tipp-reitinguga riikide võlakirjadesse ei pakkunud piisavat tootlust.
SEB pensionifondide juhi Vahur Madissoni sõnul on riskide hajutamine ja varaklasside mitmekesistamine olnud SEB investeerimistegevuses alati kesksel kohal. "Eelmisel aastal maksime sellelt veidi lõivu, kuna mitmed aktsiatega sarnasse riski liigituvad varaklassid, millesse SEB Pensionifondid on kohalikul turul investeerimisel olnud ainukesed, näiteks hedge-fondid või toorainefondid, ei näidanud aktsiatega samaväärset tootlust," tõdes ta.
Samuti paigutati fondijuhi sõnul riskide maandamiseks märkimisväärselt raha AAA-reitinguga euroala riikide valitsusvõlakirjadesse, mis eelmisel aastal jäid tootluses tagaplaanile. "Neid paigutusi oleme hoidnud eesmärgiga tagada stabiilsem tootlus juhuks, kui maailmamajanduse tasakaalustamatus peaks teravamalt aktsiaturgudel avalduma," märkis ta.
Loobuti tippreitinguga võlakirjadest Eelmisel aastal jätkas fond väljumist riiklikest võlakirjadest. Maha müüdi suurim positsioon Hollandi võlakirjades ja suur osa Saksa võlakirju, samas olid portfellis veel üleval väga madala intressimääraga Soome paberid.
Tippreitinguga riigivõlakirjade vähendamine aasta alguse 30%-lt aasta lõpuks 12%-le oli Madissoni kinnitusel kooskõlas SEB eelmisel aastal süvenenud vaatega, et maailmamajandus kasv on tänu keskpankade pingutustele liikumas stabiilsemale kasvurajale.
Selle asemel suurendati paigutusi ettevõtete võlakirjade varaklassis. "Võlakirjaturgudelt finantseeringut hankivad ettevõtted olid selleks ajaks kohustuste täitmise usaldusväärsust märgatavalt parandanud ning stabiilsem keskkond õigustas selles varaklassis paigutuste suurendamist," põhjendas ta.
Leiti rämpsvõlakirjad Sarnas elt teiste II samba fondidega avastas ka SEB mullu rämpsvõlakirjafondid. Madisson tunnistas, et võlakirjaturgudel oli investorite ootusi täitva tulu teenimine keeruline olukorras, kus turgudel valitses USA keskpanga rahapoliitika stiimulite kokkutõmbamise ootus. "Investorid on olnud sunnitud kõikjal vaatama suurema krediidipreemiaga võlakirjasektorite poole, sest hindavad riskantsemaks intressikõvera poolt pakutavat preemiat," selgitas fondijuht.
Samal ajal paranes võrreldes varasema aastaga investeerimisjärgu reitinguta ettevõtete maksevõime. "Kuigi ei saa öelda, et tegu oleks alati korrektselt kohustusi täitva varaklassiga, kuna krediidireitingud on antud põhjusega. Antud majanduskeskkonnas on aga hinnang nende riski ja tulu suhtele suhteliselt mõistlik," põhjendas Madisson.
Lisaks on SEB olnud üks esimesi II samba fondivalitsejaid, kes on investeerinud toorainefondidesse. Siiski on Madissoni sõnul SEB toorainefonde strateegiliselt vähem kasutanud, kui üks tõeliselt pikaajaline portfell võiks sisaldada.
"Kuigi toorained pakuvad võrreldes tavapäraste aktsiate ja võlakirjadega riskihajutust ja alternatiivset tuluootust, on madalate inflatsiooniootuste ja toorainete pakkumise ülekaalus nende tuluootused sellele varaklassile keskmisest tagasihoidlikumad," rääkis ta.
Esimene kvartal tõi julgust juurde Tänavu esimeses kvartalis muutus SEB Progressiivne Pensionifond julgemaks, müües turvalisi valitsusvõlakirju ning soetades rämpsvõlakirju.
Esimeses kvartalis nõudsid olud finantsturgudel Madissoni sõnul paindlikku investeerimistegevust. "Jaanuaris vähendasime lühiajaliselt keerulisemate turutingimuste ootuses aktsiate ja spekulatiivse reitinguga võlakirjade osakaalu ning suurendasime paigutusi turvalistes valitsusvõlakirjades," märkis ta. USA rahapoliitika pöördumise ootuse mõjud turgudel ning mõne areneva riigi majandusprobleemid avaldasid riskantsetele varaklassidele survet.
Seevastu veebruari alguses hindas fond korrektsiooni ulatust piisavaks ning suhteliselt positiivse väljavaate valguses soetati taas aktsiaturgude ja spekulatiivse reitinguga võlakirjasid, mida finantseeriti turvaliste valitsusvõlakirjade müügiga. "Samas oleme aktsiaturgudele paigutatud vahendite koosseisu muutnud ja vahetanud arenevate turgude aktsiafonde osaliselt globaalsete aktsiafondide vastu," ütles Madisson. Selle põhjuseks on tema sõnul Hiina majanduse aeglustumine ja Föderaalreservi rahapoliitika muutused, mis puhuvad vastutuult teatud arenevatele aktsiaturgudele.
Aktsiaturud meelitavad Investeerimistegevuses toetutakse Madissoni kinnitusel endiselt kahele tugisambale. Õige varade jaotuse leidmine peab tema sõnul tagama varade piisava kaitstuse tururaputuste suhtes ning samal ajal pakkuma ka piisavat tootlikkust. Seepärast eelistatakse otseinvesteerimise asemel aktsiafonde.
Teiste investeerimisfondide kaudu investeerimine loob fondijuhi hinnangul täiendava riskihajutuse ning võimaluse finantsturgudelt keskmisest kõrgemat tootlust leida. "Kui rääkida varaklasside väljavaadetest, oleme strateegiliselt ehk ühe aasta lõikes suhteliselt positiivselt meelestatud aktsiaturgude ja ettevõtete võlakirjaturgude suhtes. Seda toetab tõenäoliselt stabiilne maailmamajanduse kasv positiivsete üllatuste võimalustega," rääkis fondijuht. Siiski nähakse investeerimisportfellis endiselt kohta ja turvalistel riigivõlakirjadel.
Loe Äripäevast
Äripäev annab ülevaate iga II samba pensionifondide valitseja kõige populaarsema fondi tulemustest möödunud aastal ja tänavu esimeses kvartalis. Kõigi kuue fondivalitseja populaarseim fond on praegu progressiivne pensionifond, mis võib investeerida aktsiatesse kuni 50% fondi varadest.
Möödunud reedel (4.aprillil) ilmus ülevaade Swedbanki II samba populaarseimast fondist. Järgmise fondi ülevaade ilmub tuleval nädalal.
Autor: Birjo Must, Harry Tuul
Seotud lood
Eelmisel aastal saatis Nordea pensionifondi A edu ning selle aastane tootlus oli kõikidest teise samba pensionifondidest parim. Eesmärk turuosa kahekordistada.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele