Peaminister Taavi Rõivas rõhutas kohtumisel Soome peaministri Jyrki Kataineniga Helsingis, et Balticconnectori ja LNG terminalide osas on vajalik kiire kokkulepe.
LNG terminali ja Balticconnectori projektidega on praeguseks jõutud seni kõige aktiivsemasse faasi. Veebruari lõpus kirjutati alla ühiste kavatsuste kokkulepped ning arendajad on omavahel läbi rääkimas, et võimaldada projektide jõudmist Euroopa Liidu rahastamise taotlusvooru, mis avaneb mais. Peaministrid avaldasid lootust, et Euroopa Komisjon jõuab rahastamisotsused teha juba juunis.
Rõivase sõnul on energiasõltuvuse vähendamine Eesti valitsuse prioriteet ja kahe riigi koostöös on suurepärane võimalus muuta viisi, kuidas meie gaasiturud toimivad. Eesti valitsus peab seejuures kõige olulisemaks Soome-Eesti gaasivõrke ühendava gaasitoru Balticconnector valmimist.
"See ei ole ainult julgeoleku küsimus, see on küsimus ka rohkematest valikutest ja varustuskindlusest ning parematest hindadest tarbijatele," sõnas Rõivas pressiteates.
"Tõeline edulugu senisest koostööst on Estlink 1 ja Estlink 2 käivitamine," tõi Rõivas näiteks hea koostöö elektriturgude ühendamisest. Tema sõnul on Estlink 2 olulisel määral ühtlustanud elektri turuhindu Eestis ja Soomes.
"Alates Estlink 2 käivitamisest on elektri hind mõlemas riigis olnud samal tasemel, näiteks märtsis oli 94% tundidest hind võrdne ja Eesti tarbijad on saanud osa soodsamatest tariifidest," lausus Rõivas.
Veel kõneldi kohtumisel olukorrast Ukrainas. Peaministrid tõdesid, et olukord eriti Ida-Ukrainas on jätkuvalt pingeline ning igasugune Venemaa tegevus Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastu pole vastuvõetav.
"Iga Putini režiimi samm olukorra eskaleerimiseks toob lähemale täiendavad Euroopa Liidu majandussanktsioonid," sõnas peaminister Rõivas. Ukrainast räägiti ka kohtumisel Soome presidendi Sauli Niinistöga.
Eesti ja Soome kahepoolsete suhete kohta ütles Rõivas, et Ukrainas toimuv tuletab meile meelde, kui olulised on meile samameelsed, lähedased sõbrad ja liitlased rahvusvahelistes suhetes, nagu Soome on olnud Eestile.
"Soome ja Eesti suhe on jätkuvalt tugev – meie majandusruumid on läbipõimunud, teeme head koostööd regioonis, Euroopa Liidus ja maailmas laiemalt," ütles ta, tuues näiteks nii piiriüleste e-teenuste arendamise kui kaitsealase koostöö.
Soome on jätkuvalt Eesti tähtsaim majanduspartner. Mullu oli Soome Eesti kaubavahetuses esikohal impordis ja teisel kohal ekspordis. Aastaga kasvas kaubavahetus 5,2%. Kasvasid nii eksport kui import.
Seotud lood
Peaminister Taavi Rõivase mullu sügisel sõlmitud energiakoostöölepe Soomega on hakanud mõranema pärast seda, kui põhjanaabrite energiafirma Gasum loobus osalemast Balticconnectori investeerimistaotluses.
Alexela üks omanikest Heiti Hääl selgitas, et Euroopa Komisjon ei lasknud LNG terminali plaani põhja, vaid nõuab uut lahendust, mis tuleb esitada 19. augustiks.
Euroopa Komisjon ei toeta plaani, mille kohaselt Soome Inkoo ja Paldiski saavad kumbki 160 000kuupmeetrise LNG-terminali, uus kava tuleb esitada 19. augustiks.
Eesti ja Soome valitsuse ja LNG-terminali projektis osalevate ettevõtete kohtumine Euroopa Komisjoni esindajatega lükati homselt järgmisesse nädalasse.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.