Karmistuvad hangete nõuded

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam selgitas, et muudatustega pannakse alltöövõtjatele kohustus esitada töö saamiseks maksuhalduri poolt väljastatav töötajate keskmist palka, keskmist töötajate arvu ja maksuõigusrikkumisi kirjeldav väljavõte. Uusi nõudeid rakendatakse esmalt kolme pilootprojekti puhul, milleks on Kaagvere erikooli, Häädemeeste päästedepoo ja Rahvusarhiivi ehitusobjektid.

„Selle informatsiooni alusel otsustatakse, kas konkreetselt alltöövõtjalt töid tellitakse või mitte. Neid alltöövõtjaid, kellel on ehitusvaldkonna keskmisest oluliselt madalam töötasu, kellel pole töö tegemiseks piisavalt töötajaid või kellel on kehtiv maksuõigusrikkumine, töödele ei kaasata,“ rääkis Udam.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand sõnas, et rakendatavad meetmed korrastavad kindlasti ehitusturgu. „Kuna pole võimalik valida alltöövõtjaid, kes makse ei maksa, siis pakkumiste hinnatasemed ühtlustuvad ja riik saab töö kõige soodsama hinnaga.“

Alltöövõtjad, kes tööde tegemisel ajal panevad toime maksuõigusrikkumisi või ei täida tellija sätestatud tingimusi, karistatakse trahviga või halvimal juhul eemaldatakse tööde tegemiselt. Rikkumiste väljaselgitamiseks teostab maksuhaldur ehitusobjektidel ka pidevalt vaatlusi.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul puudub praegu nii riigil tellijana kui ka peatöövõtjal võimalus saada alltöövõtjate maksukäitumise kohta ajakohast ja usaldusväärset informatsiooni. Eelmisel aastal oli ehitussektori põhjustatud maksukahju ligi 15 miljonit eurot. Sellest ligi 10 miljonit eurot moodustas käibemaksukahju; ümbrikupalga maksukaotus oli maksuhalduri hinnangul 4,8 miljonit eurot, mille põhjustasid 1 693 ettevõtet.

„Tellija, töövõtja ja maksuhalduri koostöö eesmärgiks on lõpetada olukord, kus riigihangetel võidavad madalad pakkumised ja madala hinna sisse on juba arvestatud maksude mittemaksmine. Tänane koostööväljund on märgiline, sest hankel osalemiseks ei piisa vaid madalast hinnast ja läbipaistvaks muudetakse hankele järgnev ehitusprotsess,“ rõhutas Veermäe. „Kui see praktika juurdub, siis võidavad kõik osapooled – turg läbi ausate konkurentsitingimuste, tellija läbi kvaliteetse teenuse ning riik saab kätte oma maksuraha.“

2013. aastal viis maksuhaldur ehitussektoris läbi 1 976 kontrolli, mille tulemusel määrati juurde täiendavaid makse 8,1 miljoni euro ulatuses. Käesoleva aasta kolme kuuga on maksuhaldur määranud ehitusettevõtetele täiendavalt tasumisele 2,4 miljonit eurot makse, mida on võrreldes 2013. aastaga 22% rohkem. Summast on laekunud 1,2 miljonit eurot.