Läinud aasta lõpuks kasvas euroala riikide võlakoormus 2012. aasta lõpu 90,7%-lt keskmiselt 92,6%-le SKPst, mis on kokku 8,89 triljonit eurot, teatas täna Eurostat.
Kõige madalama võlakoormusega euroala riik on Eesti 10%ga SKPst. Euroalal kehtiva normi, et võlatase ei tohi ületada 60% SKPst, täitsid Eesti kõrval läinud aastal euroala riikidest veel ka Luksemburg, Slovakkia ja Soome.
Kõige kõrgema võlakoormusega riigid, kus võlatase ületas 100% SKPst, olid läinud aasta lõpuks Kreeka (175,1%), Itaalia (132,6%), Portugal (129%), Iirimaa (123,7%), Küpros (111,7%) ja Belgia (101,5%).
Euroala riikide eelarvedefitsiit alanes osakaaluna SKPsse 2012. aasta 3,7 protsendilt läinud aasta lõpuks keskmiselt 3%-le.
Ainsana oli euroala riikidest riigieelarve mullu ülejäägiga Luksemburgis (0,1%), Saksamaa oli tasakaalu lähedal ning Eestil väikseim defitsiit (0,2%).
Suurim eelarvedefitsiit oli euroala riikidest mullu Sloveenial 14,7%, Kreekal (12,7%), Iirimaal (7,2%) ja Hispaanial (7,1%).
Euroala normi, et eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKPst, täitis kümme rahaliidu riiki.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa suuremad aktsiaturud on enne homme avaldatavat eurotsooni esimese kvartali majanduskasvu kauplemas kuue aasta tipu lähedal.
Euroala suure võlakoormaga nn perifeeriariikidel, mille laenukulud on euroala kriisi rahunedes oluliselt alanenud, tuleb tänavu oma olemasoleva võlakoorma intressideks maksta 130 miljardit eurot, on IMFi andmetele tuginedes välja arvutanud ajaleht Financial Times.
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi möönis reedel, et euroalal on inflatsiooniootused halvenenud, mis võib sundida keskpanka rahapoliitikat veelgi lõdvendama.
USA investeerimispanga Morgan Stanley analüütikuil on väga lihtne põhjus, miks jääda maailma majanduse osas optimistlikuks –keskpangad säilitavad enda lõdva rahapoliitika veel pikaks ajaks.
Kinnisvaraturul on mitmeid põnevaid riike, kuhu Eesti investorid on oodatud. Üks selliseid linnu on Dubai. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annab kinnisvarasse investeerijatele põhjust rõõmustamiseks, ütles Skover Kinnisvara OÜ juht Sanders Skorik.