Justiitsminister Andres Anvelt tutvustas tänasel valitsuse pressikonverentsil uut huvide deklaratsiooni, mis muudab ametnike rahaasjad ning seotud huvid selgemaks.
„Lähitulevikus on kõigil ametnikel kohustus oma huvisid deklareerida, need deklaratsioonid saavad olema põhjalikumad ja avalikud,“ ütles Anvelt.
Ta märkis, et tänasel valitsusistungil räägiti palju korruptsioonivastastest meetmetest ning kinnitati nende meetmete aruanne.
Anvelt märkis, et eesmärk on tõsta ka venekeelse elanikkonna teadlikkust korruptsiooni pahupoolest ning selleks luuakse konkurss just venekeelsetele ajakirjanikele, et neljanda võimu abiga võidelda korruptsiooni vastu. „Ühiskonna hoiak aitab korruptsiooniga võidelda. Eesti korruptsiooninumber on võrreldes teiste põhjamaadega kahjuks kõrge. Kolmandik elanikkonnast on aldis korruptsioonile,“ nentis Anvelt.
Anvelt rõhutas, et valitsus kinnitas täna huvide deklaratsioonide registri. Lähitulevikus hakkavad kõik ametnikud oma huvisid deklareerima, need saavad olema avalikud ja kättesaadavad. Deklaratsioonidega tutvujal tuleb end identifitseerida ning deklarandil on võimalik vaadata, kes tema vastu huvi on tundnud.
Uued huvide deklaratsioonid on Anvelti sõnul põhjalikumad. Uues deklaratsioonis tuleb ametnikul esitada ka kaudsed osalused, firmade tütarfirmade osalused, esitada ka need varad, mida ajutiselt kasutatakse ning soodustused. „Kui ametnik saab soodustuse mingi asja ostmiseks, mis ületab nelja kuu palgamäära, tuleb see ära märkida. Samuti loteriivõidud, mis ei ole seotud lähisugulastega. Kõik, mis tuleb väljaspoolt leibkonda, tuleb deklareerida,“ märkis Anvelt.
Huvide deklaratsioonis on ametniku kohustus märkida ka muud ametniku arvates tekkinud riskikohad, mis võivad teda kui ametnikku mõjutada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Praegune majanduslike huvide deklaratsioon on hambutu, seega on seaduse muutmine hädavajalik, rääkis riigikogu liige ja VARA Kapitali Investeeringud OÜ omanik Valdo Randpere.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.