Eesti kui stardiplats idast tulevatele idufirmadele

Eesti võiks olla näiteks ajutine peatuspaik Vene või Ukraina idufirmadele, kes Eestit väravana Euroopasse kasutaks, leiab idufirmade töökäte kokkulugemise korraldanud ja ühe suurema siinse idufirma Pipedrive kaasasutaja Ragnar Sass tänase Äripäeva kaaneloos. Teise suure idufirma, ZeroTurnaround juht Jevgeni Kabanov ennustas, et sektori kasvades võib iduettevõtteis järgmise aasta lõpuks tööd saada juba 2000 inimest. Hetkel annavad siinsed idufirmad tööd enam kui 1000 töötajale.

Küsimustele vastavad Jevgeni Kabanov ja Ragnar Sass.

Kas teil on lisaks töökäte kokkulöömisele ka palkade osas ülevaade olemas?

Ragnar Sass: Teeme seda. Pipedrive'is ei saa ükski inimene alla Eesti keskmise palga ja meil on tööl mitte ainult arendajad, vaid ka näiteks tugitöötajad. Keskmised palgad tippudes on üle 2000 euro bruto.

Jevgeni Kabanov: Keskmiseks on see kindlasti hea. See on aastas umbes 15 miljonit eurot palkadeks.

Sass: Maksuraha, mida need firmad maksavad riigile, on suur ja selle summa kasv seisab selle taga, et siin saaks teha veel palju asju lihtsamaks. Me ei näe, et valitsus üleliia palju tegeleks sellega, et see sektor läheks edasi.

Näiteks mul sõbrad Ukrainast küsivad, et tahaks tulla siia elama, aga me ei taha teiega töötada, tahaks teha oma startup'i, aga see on võimatu. Sektor kasvab, aga kui palju riik reaalselt tegeleb sellega, et see kasvaks… ma ei tea.

Kui palju idufirmadest makse laekub?

Kabanov: Sel aastal 10 miljonit eurot. Järgmisel aastal võib see number olla vähemalt 15, aga kui kasv jätkub samamoodi, pole ka 25 miljonit võimatu. See on hea vastus neile, kes ütlevad, et EAS põletab raha.

Sass: Kuigi nendest startup'idest alla kolmandiku, kuskil 20% on EASiga seotud.

Kabanov: Seal ei ole vahet. Riik on startup'idesse investeerinud ja saab juba aastas 10 mln eurot dividendina maksuraha. Paljud startup'id on tõstnud raha (saanud investeeringu - toim) 80% ulatuses Eestist väljast ja 95% müügist läheb ka Eestist välja.

Sass: Töötajatele makstav on suures osas tulnud ekspordist, see jääb Eestisse ja maksab palka. Isegi kui me tõstame raha ja meil on kontorid kuskil Bostonis või Palo Altos, siis eksport toetab üha rohkem Eesti maksusüsteemi. See sektor võiks 4-5 aasta pärast selgelt juhtida Eesti majandust.

Teie andmete põhjal loodavad idufirmad palgata sel aastal ligi 200 inimest. Kust nad võetakse?

Sass: See on hea küsimus. Pipedrive on üks suurimaid talendimeelitajaid Skype'ist, meil on 10 inimest varem olnud Skype'is. Palkame juba ka Eestist väljapoolt, sest siinne turg on hakanud ammenduma. Vaatame ida poole: Ukraina, Valgevene, Venemaa võib-olla ka, kuigi seal on mure, et Peterburis ja Moskvas on palgad suuremad kui Eestis.

Kabanov: Me ei taha väga Ukrainast ja Valgevenest tuua, pigem Euroopast - selliselt lahendame oma reklaami. Eestit on tegelikult võimalik müüa - palgaerinevus on, aga see ei ole nii hull, vähemalt meie töökohtadel. Samas palkame enamasti ikkagi Eestist.

Millest seisneb vahe palkamisel Euroopa Liidust või sellest väljapoolt?

Kabanov: Meil on väga erinevad ettevõtted. Ehitame tarkvara tarkvarainseneridele, mis tähendab, et see on programmeerijate jaoks seksikas töökoht. Sellega saame neid meelitada, sest Eestisse on inimesi veel raske tuua. Isegi kui su ettevõte on superhea, siis infrat ei ole, koole ei ole. Jumal hoidku, kui sul peab pere kolima - tema naine peaks töö leidma, tema lapsed peaks kuskil koolis käima, kõik sotsiaalkindlustuste küsimused… Eesti kliima ka ei aita.

Sass: Meil on toode ja vajatavad oskused teistsugused. Valgevenest ja Ukrainast on lihtsam inimesi kolida, kuna neil on motivatsioon kõrgem. Kui rentida korterit Minskis või Tallinnas, siis hinnatase on juba sama. Palgatasemed ei ole õnneks kättesaamatud, saame headele spetsialistidele sealsest kõrgemat palka pakkuda, aga elatustase on siin hoopis teistsugune.

Kui tahaksime sektorit veelgi laiendada, oleks meil motiiv olla värav ida poolt tulevatele startup'idele. Nad tulevad siia, teevad mõneks ajaks kontori, aga ei jää püsima, sest turgu siin ei ole. Kontorit teha on siin hea - bürokraatiat on firma loomisel minimaalselt. Idapool on see keerulisem ja Ukrainast otse Londonisse minna veel raskem. Peale IRLi kampaaniat on see tundlik teema, aga startup'e tahaks siia tulla, et oma kontor teha ja hakata siit edasi liikuma.

Milleks nende siiatulek hea oleks?

Sass: Nad hakkavad siia makse maksma, töökohti looma. Mida mitmekesisem keskkond, seda edukamad on siinsed startup'id. See on massiefekt.

Kabanov: Mõelge ka kogukonna, terve Eesti peale. Toome inimesed, kes pumpavad raha sisse ja selle siin ära kulutavad.

Ühel majandusseminaril kerkis teema, et kui toome välismaalasi Eestisse, siis ühel hetkel sureb meie kultuur välja. Kas te ei arva, et ühiskond ei ole selliseks muutuseks veel küps?

Sass: Kui räägime immigrantidest, siis esimene mõte on see, et need on lihttöölised, kes varastavad meie töökohti. See on täielik nonsenss. Me toome siis sisse, kui Eestist pole kedagi enam võtta. Meil on kaks varianti: kas viime kontori ära või hakkame inimesi sisse tooma. Maailmaklassi toodete ehitamiseks peab olema töötajaid. Me kas oleme avatumad või need firmad lähevad mingi hetk siit ära.

Mida saaks riik teha, et seda olukorda muuta?

Kabanov: Suurem tähelepanu olemasolevate rahvusvaheliste koolide arendamisele aitaks kindlasti kaasa. Eesti peaks tegema ennast mugavaks. Me ei saa olla väike isoleeritud saar. Kui ehitame seina, siis peame nõus olema vaene riik.

Sass: Kui räägin ettevõtjana ja tahan palgata, siis koolid on põhiline. Kui vaatan kõrvalt startup kommuuni, siis võiks riik mõelda, kas tahame siia ka ettevõtjaid saada.

Kabanov: Riiki asutati selle mõttega, et tahame olla Venemaast eraldi, teha palju asju keerulisemaks ja et oleks selline kaitsementaliteet. Nüüd võiks üle vaadata need otsused selle mõttega, et kui me tahaks olla avatumad, kui paljut me saaks lihtsamaks teha.

Sass: Meie kapital on inimesed ja kui me seda ei soovi rikastada või laiendada, peame tulevikus leppima sellise perifeeriaga.

Kabanov: Meie kapital ei ole tegelikult inimesed, vaid paindlikkus. Meie kapital on see, et me oleme väiksed ja suudame liikuda kiiresti ja muuta riiki koos majandusega.

Sass: Lõppkokkuvõttes on see kahe asja koosmõju. Ajalooliselt on see niimoodi kujunenud ja meil on olnud ka õnne palju. See, et tegime 90ndatel palju valusaid reforme väga kiiresti, on loonud eeldused.

Mida teie ettevõtjatena saate sisseelamise lihtsustamiseks teha?

Kabanov: Saame vähendada kolimise kultuurišokki - leida korterit, aidata ehitada infrastruktuuri, teha kõik paberid korda. Näiteks rääkisime läbi ühe inimese sisse toomist, kelle naine oli arst ja aitasime neil ühendust võtta Tartu Ülikooli kliinikumiga.

Sass: Meil üks inimene tegeleski sellega - paberimajandus, kuidas leida korter… Kui ettevõte sind meelitab, siis see inimene eeldab, et tema eest tehakse need sammud ära. Välistöötajate puhul nõuab see kuu aega.

KOMMENTAARID

Ettevõtja peab olema valmis välistööjõuks

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede:

Kas tahame olla vaid vahepeatus teel kolmandatest riikidest Euroopasse või kasvada ise regiooni üheks start-up keskuseks? Mina eelistaksin teist varianti. Justiitsministeeriumis on valmimas välismaalaste seaduse muutmine, millega võimaldataks lihtsustatud korras saada elamisluba neil, kes teevad vähemalt 1 mln euro suuruse investeeringu äritegevusse või investeerimisfondi Eestis.

Seaduse muudatus iseenesest kedagi Eestisse ei meelita. Esmalt peab ettevõtjatel olema valmisolek välistööjõu värbamiseks ja mõistma, et välistööjõu kaasamisega tekivad ka temal kohustused panustada inimese kohanemisse. Vajalik on laialdasem toetav infrastruktuur, kus on oluline roll ka koolidel ja lasteaedadel. Sama oluline on perega saabuvatele spetsialistidele, et ka nende abikaasad leiaksid rakendust ning tunneksid ennast Eestis hästi. Inglisekeelsete õppekohtade arvu on kindlasti vaja suurendada.

Eesti aitaks teised maailma

Margus Uudam, Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni juht:

Võrreldes Eestiga on Ida-Euroopas ja Venemaal tohutult palju huvitavat tehnoloogiat, mis ei oska sealt välja kasvada. Võiks mõelda, mida see tähendaks, kui Eesti oleks kommertsialiseerumise platvorm. Meil on selleks eelised olemas.

Autor: Kadri Põlendik, Rivo Sarapik