Nõrgenev eksport võib piirata kasvu

Arumäe sõnul ei saa pikalt jätkuda olukord, kus siseturg panustab majandusse tervikuna rohkem ning ekspordi osakaal langeb. „See hakkab mõjutama ka eratarbimist ning tõenäoliselt sel aastal me näemegi nõrgemat eratarbimise kasvu. Välisnõudlus on pikalt olnud nõrk ja tõenäoliselt jääb ka tänavu nõrgemaks,“ ütles Arumäe.

Tema sõnul on eelnevatel aastatel oodatud taastumist, mistõttu ei ole ettevõtted hakanud kulusid vähendama. „Kui on näha, et välisnõudlust ei tule, siis tuleb piir ette. Kulusid tuleb kontrolli all hoida, sest kasumid vähenevad. Kui tootlust pole ja tulud vähenevad, siis tõmmatakse investeeringuid ja palgakasv kokku ning see hakkab vaikselt majandust piirama,“ märkis SEB analüütik.

Arumäe teatel on jaekaubandus ja tarbimine peamised kasvumootorid ka tänavu. „Küsimus on selles, kas see suudab tasakaalustada ülejäänud majandussektorite langust. Nagu mullu, jätkub tänavugi transiidisektori allakäik ja see tõmbab majanduskasvust maha paar protsenti,“ ütles majandusekspert. Tema sõnul on veel sektoreid, mis on eelmise aastaga võrreldes kehvemas olukorras, näiteks ehitus ja põllumajandus.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku hinnangul ei ole õige öelda, et sisetarbimine hoiab Eesti majandust vee peal. Tema sõnul on praegune olukord parem võrreldes viimase buumi- ja kriisiaegse perioodiga. Sääliku teatel pole täna majanduskasv küll suur, kuid Eesti on suutnud hoida teatud taset.

Sääliku lisas, et siseturg ei ole võimeline jääma vedavaks jõuks pikas perspektiivis, sest kuskilt peab tulema ressurss. „Täna on eratarbimine tugev, sest palgad hakkasid tõusma. Palgad hakkasid tõusma sellepärast, et ettevõtted olid teinud oma vajalikud kohandused. Kui globaalne olukord väga palju ei parane, siis see tähendab, et kasvupotentsiaal kaob,“ märkis Säälik. Tema sõnul ei saa ettevõtjad lõpmatult palka tõsta, sest mingi rahavoog peab olema taga.

Sääliku leidis, et mõneti on loogiline, kui sisenõudlus hoiab kasvu üleval nõrgema väliskeskkonna arvelt. Tema teatel on inimesed kriisijärgselt palku ja investeeringuid kärpinud, mistõttu peaks majanduspilt küll paranema, aga tempo on oodatust aeglasem.

Sääliku lisas, et globaalse ekspordi vaatepunktist pole Eestile väga palju tuge tulnud, kuid ta tunnustas ettevõtjaid, kes on suutnud olukorra muutustele kiirelt reageerida ja näiteks uusi turge leida. „Viimasel ajal maailmaturul oleme suutnud tegelikult oma osakaalu selgelt tõsta,“ märkis ministeeriumi esindaja.

SOOVITUSED ETTEVÕTJATELE

Ruta Arumäe (SEB): mitmekesistada ekspordiportfelli. Mõned ettevõtjad on aastatega sattunud liigsesse sõltuvusse näiteks Venemaast. Pigem tuleks otsida rohkem piirkondi ja tooteid, kus pikaajaline eksport oleks stabiilsem.

Heido Vitsur (LHV): olla innovaatilisem ja rohkem investeerida tehnoloogiasse, et olla konkurentsivõimelisem arenenud sektorites.

Tõnu Mertsina (Swedbank): suurendada tootlikkust efektiivsuse tõstmisega, et olla valmis kõikvõimalikeks kulude kasvamiseks.

Tõnu Palm (Nordea): arengusse investeerimisel arvestada rohkem omakapitaliga. Investeeringud masinatesse on aidanud suurendada tootlikkust, kuid välisinvestorid tõstavad esile oskusliku ja nutika turundamise nõrkust, et lisandväärtuse tõstmiseks suudetakse tooteid müüa hea hinnaga.

Andrus Säälik (rahandusministeerium): olla rohkem loominguline, mis aitaks kaasa kasumitõusule. Samal ajal jälgida erinevaid prognoose, et vajadusel olla valmis ka negatiivsemateks stsenaariumiteks.