Arendaja: maksab asukoht, mitte madalad kulud

Tallinna südalinnas aadressil Poska 11 valmib suvel uus kortermaja, kus näiteks neljatoalise 95,5ruutmeetrise korteri ruutmeetri hind on ligi 2900 eurot. Arendaja Eco Advice OÜ reklaamib elamispinda kui energiatõhusat. Ometi on energiaklassiks B. Sealsamas lähedal aadressil Raua tänav 30 asub kapitaalselt rekonstrueeritud korterelamu, kus pisut suurema korteri ruutmeetri hind on 2500 eurot. Energiaklassiks on A. See on muidugi juhuslik võrdlus, aga energiaklassi vahe on fakt, mis kajastub ka kommunaalkuludes.

Ökohulle on vähe. Eco Advice OÜ juhataja Anton Nikitin ütles, et A-energiaklassi pakkumiseks ei ole ehitus- ja kinnisvaraturg veel valmis. “Pean silmas, et kliendid ei ole valmis lisanduva energiaklassi eest rohkem maksma. Ja arendaja jaoks on tegemist täiendava investeeringuga, mis ei pruugi klientidelt tagasi tulla.” Ta lisas, et väljakujunenud praktika kohaselt huvitab ostjat ainult klass iseenesest ehk tähis. “Väga harva, kui keegi klientidest tunneb huvi energiaklassi sisu vastu või küsib sellekohaseid arvutusi.”

Haabneemes Heki teel viiekorruselisi korterelamuid rajava ALG Liisingu esindaja Hirvo Lukas kommenteeris B-klassi valikut keerutamata: “Klass on rohkem reklaamiasi. Midagi ta muidugi näitab, aga on siiski tugevalt üle reklaamitud. Kõige olulisem on asukoht, asukoht ja veel kord asukoht! Muidugi on ka ökohulle, kes tahavad energiasäästlikke maju, mis asuvad tont teab kus, aga neid on vähe.”

Väiksemad kulud, viiendiku võrra kallim. On ka teistsuguseid hoiakuid. Näiteks Fund Ehitus, mis ehitas Nõmme ja Mustamäe piirile Mäepealse elurajooni kuuekorruselise elumaja. Müügijuht Marje Soosaar rääkis: “Mäepealse 4 on Fund Ehituse esimene arendusobjekt, läbi raskuste tähtede poole, ehk et siis ikka järgmine parem kui eelmine. Hüppelaudki (antud maja – toim) oli meile kiituseks ja müüs end kiirelt.” Arendajate sõnutsi kallineks maja ehitamine, ka korteri hind, 15–20 protsenti, kui B-klassi asemel A-klassi poole pürgida.

Päikesepaneel hoiaks kokku. Kuid B pole veel miinimum, leiab ka palju uusarendusi, mille energiaklassiks C. See on üldse miinimum, D-klass pole uute kortermajade puhul enam lubatud. Tallinna südalinnas Stockmanni kaubamaja lähedal aadressil Turu 4 kerkib korter­elamu, mis vastab just C-klassile. Kolmetoalise 64,2ruutmeetrise korteri ruutmeetri hind on seal 2420 eurot.

Arendaja DK Investeeringud OÜ esindaja Denis Kolomenski selgitas, et maja reaalne energiatarbimine jääb C-klassi, kuid on lähedal B-klassile. Energiatõhususarv on 126 (B-klass on 101–120). “Võiks päikesepaneeli katusele panna ja olekski B-klass käes, aga kuna maja asub muinsuskaitsealal, siis päikesepaneelid katusel ei oleks vastuvõetavad,” arutles Kolomenski. Ta ei nõustu, et C-klass tähendab kõrgeid kommunaalkulusid. “Võrrelda tuleb mitte seda, mis on paberil, vaid reaalseid kulunumbreid peale seda, kui inimesed elavad sees.” Kolomenski märkis, et ka nende eelmine objekt Kloostrimetsas oli C-klassi kuuluv. Järgmine objekt on juba B-klassiga. “Ükski vigur ei asenda head korralikku soojusisolatsiooni, kõrget ehitus- ja projekteerimiskultuuri ning korralikke aknaid.”

Mustamäel asuva Karsti elurajooni kerkib kaks uut C-klassi maja. Karsti Majad OÜ müügijuht Rem Sillastu selgitas, et 2007. aastal alustatud ehitusse jäi paus ja mullu jätkati samade projektide alusel. “See võimaldas mõlemas majas paiknevaid kortereid pakkuda piirkonna kõige soodsama ruutmeetri hinnaga.”

 

Mis on mis

Energiamärgis

Dokument, mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima tagamisega hoone kohta ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energia­vajadus või tegelik energiatarbimine.Põhineb uuel hoonel energia­arvutustel ja olemasoleval hoonel mõõdetud või hinnatud energiakasutusel.kohustuslik uutel ehitatavatel hoonetel ja üle 500 m² kasuliku pinnaga avalikel hoonetel.Olemasoleva hoone/hoone osade müügil või väljaüürimisel, kui seda nõuab ostja või üürilevõtja.Erinevad energiaklassid näitavad, kui palju hoone tarbib energiat aastas ehk kui energiatõhus on hoone.

 

Kommentaar

Säästev lahendus argument, mitte määrav

Triin Messimas, SEB eraisikute suuna arendusjuht Energiaklassi kodulaenu taotleja elamiskulude hindamisel otseselt aluseks ei võeta. Kindlaid reegleid sellest lähtuvalt kehtestatud ei ole, ja seega ei ole ka väga olulist erinevust näiteks maksimaalse laenusumma suuruses. Küll aga saab projekti ühe tugevuse / positiivse argumendina kindlasti kortermaja energiasäästlikkust arvestada.Soovitan siiski uue kodu väljavalimisel senisest enam tähelepanu pöörata soetatava kinnisvara olukorrale – lisaks energiasäästlikkusele näiteks ka ehituse üldisele kvaliteedile. Et soetatav objekt oleks võimalikult kindel ja turvaline, ja sellega ei kaasneks tulevikus ebameeldivaid üllatusi, näiteks ettenähtamatuid kulusid.

Kodukulud juba arvestatud laenuotsuse sees

Kairi Koha, Danske Banki krediidivaldkonna juht Kodulaenu väljastamisel võtame maksimaalse laenu suuruse arvestamisel arvesse leibkonna võimalusi tervikuna.Võimalikud kommunaalkulud on arvestatud kliendi maksimaalse laenuvõime määradesse.See tähendab, et  lisaks sissetulekute, omafinantseeringu, olemasolevate laenukohustuste, ülalpeetavate arvu jne arvestamisele hinnatakse ka olemasolevaid või võimalikke lisanduvaid igakuiseid kulutusi, sealhulgas kommunaalkulusid.Laenuga seotud koondsummadega võrreldes on energiasääst aga marginaalne näitaja ning see ei mõjuta oluliselt laenumaksetega ning laenuga seotud riskisust.