- OMX Baltic−0,46%293,64
- OMX Riga−0,47%890,27
- OMX Tallinn−0,67%1 865,21
- OMX Vilnius0,11%1 142,05
- S&P 500−0,76%5 572,07
- DOW 30−1,14%41 433,48
- Nasdaq −0,18%17 436,1
- FTSE 100−1,21%8 495,99
- Nikkei 2250,3%36 903,32
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%93,31
- OMX Baltic−0,46%293,64
- OMX Riga−0,47%890,27
- OMX Tallinn−0,67%1 865,21
- OMX Vilnius0,11%1 142,05
- S&P 500−0,76%5 572,07
- DOW 30−1,14%41 433,48
- Nasdaq −0,18%17 436,1
- FTSE 100−1,21%8 495,99
- Nikkei 2250,3%36 903,32
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%93,31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swed usub tänavu 1,8%st kasvu
"Selleks aastaks ootame 1,8% majanduskasvu," kinnitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina pressiteates.
SEB saatis täna panga majandusanalüütiku Ruta Arumäe pessimistliku kommentaari. "Vägagi tõenäoliselt võib terve aasta ikkagi miinuses lõppeda," selgitas ta. Varem on SEB pakkunud tänavuseks majanduskasvuks 0,5%.
Swedbanki teatel oli esimese kvartali majanduslanguse taga väliskaubanduspuudujäägi suurenemine.
"Täna avaldatud SKP 1,9% langus oli alla meie ootuste. Kuigi meie hinnangul oli majandus käesoleva aasta esimeses kvartalis peamiselt ekspordi vähenemise ja väliskaubanduspuudujäägi suurenemise tõttu kerges languses, oli SKP selline vähenemine halb üllatus," märkis Mertsina.
Samas on tegemist kiirhinnanguga ning täpsustatud SKP võib veidi muutuda. Viimati vähenes SKP aastases võrdluses neli aastat tagasi, kui Eesti väljus 2009. aasta tugevast majanduslangusest.
"Kvartali võrdluses vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 1,2% võrra. Aastases võrdluses aga 1,5% võrra, mis näitab seda, et statistikaamet on eelmise aasta esimese kvartali sesoonselt korrigeeritud majanduskasvu tublisti suuremaks parandanud," selgitas Mertsina.
Enim vähendas SKPd väliskaubanduspuudujäägi suurenemine võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Kaupade eksport vähenes 1,8%, kuid import kasvas 1,2%.
"Lisaks nõrgale välisnõudlusele vähendas eksporti möödunud aasta jaanuaris ühekordne suurtehing laevadega, mis tõstis aastataguse võrdlusbaasi kõrgemale. Kuigi tehing laevadega toimus ka impordi poolel, oli ekspordi kasv oluliselt suurem ning seetõttu väliskaubanduspuudujääk käesoleva aasta esimesel kvartalil suurenes. Ilma möödunud aasta laevade tehinguta, oleks käesoleva aasta esimese kvartali majanduslangus olnud vaid marginaalne," märkis Mertsina.
Tegevusaladest olid esialgsel hinnangul suurima negatiivse mõjuga SKP-le transpordi- ja energeetikasektori lisandväärtuse vähenemine. "Transpordisektori languse taga on peamiselt transiidi vähenemisest tingitud transpordi- ja laondusteenuse vähenemine. Möödunud aastal tõmbas majanduskasvu allapoole kõige enam just languses transpordisektor. Meie hinnangul panustab transpordisektor negatiivselt majanduskasvu ka sel aastal," sõnas Mertsina.
Energeetikasektori lisandväärtust on vähendanud soojematest ilmadest tingitud väiksem energiatarbimine ja selle tootmine ning samuti Eestis toodetud elektrienergia asendamine imporditud elektrienergiaga. Estlink2 on suurendanud odavama hinnaga Soome elektrienergia importi Eestisse.
Samuti vähenes ehituse lisandväärtus. "Ehitus sõltub oluliselt riigitellimustest ning välisrahastamisest, mille paranemist me lähiajal ei oota. Seetõttu jääb ehitussektori panus majanduskasvu veel lähiajal nõrgaks. Töötleva tööstuse kasv esialgsel hinnangul aeglustus. Töötleva tööstuse kasvu pidurdab nõrga välisnõudluse tõttu müügi vähenemine välisturgudele," kinnitas Mertsina.
Hetkel kuum
Läänemets: Michali ainus eesmärk on päästa Reformierakonna reiting
Sisemajanduse nõudlus oli esimeses kvartalis Swedbanki teatel tugev. "Meie hinnangul jätkus esimeses kvartalis kiire reaalpalga kasv, mis hoidis eratarbimise tugevana, mis omakorda toetas jaekaubanduse kasvu. Ettevõtete investeeringute kasvu panustavad ilmselt vaid vähesed tegevusalad ning see ei ole piisavalt laiapõhjaline. Möödunud aasta madalama võrdlusbaasi pealt kasvasid investeeringud selle aasta esimeses kvartalis esialgsel hinnangul mõõdukalt," sõnas ta.
Nõrk välisnõudlus ei toeta tema kinnitusel ekspordi kasvu olulist paranemist tõenäoliselt ka veel teises kvartalis. "Möödunud aasta kõrgema võrdlusbaasi negatiivne mõju majanduskasvule aga kaob, mis peaks majanduse langusest välja tooma," lisas ta.
Eesti suurematest kaubanduspartneritest jääb Venemaa ja Läti sisemajanduse nõudlus sel aastal nõrgemaks kui möödunud aastal. Kuigi Soome majandus peaks aasta lõpuks langusest väljuma, jääb ka meie põhjanaabrite sisenõudlus veel nõrgaks. Välisnõudlus kokku näitab aga paranemist, mis peaks suurendama ka ettevõtete ekspordivõimalusi, selgitas Mertsina.
"Meie prognoosi järgi kasvab sel aastal eksport eelmise aastaga samas tempos (ca 2%) ning majanduskasv peaks tasapisi paranema. Selleks aastaks ootame 1,8% majanduskasvu," kinnitas Swedbanki peaökonomist.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele