Haiglad püsvad kasumi piiril

Täna ilmunud arstide väljaanne Meditsiiniuudised kirjutas, et haiglavõrgu arengukavasse kuuluvatest haiglatest õnnestus mullu kasumit kasvatada vaid mõnel, enamikul kasum vähenes, vähestel puhkudel jäädi ka kahjumisse.

Üle miljoni euro suuruse kahjumiga lõpetanud Pärnu Haigla tulem oli negatiivne olnud juba 2012. aastal, ehkki siis oli miinuseks 54 760 eurot. Haigla käive oli 2013. aastal 28 miljonit eurot ehk umbes miljoni võrra enam kui tunamullu.

Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule selgitas, et eelmise aasta eelarve koostamisel võeti arvesse peamiselt kaht suuremat finantsmõjurit, millest üks pikalt ette planeeritud ja teine ootamatu.

Ootamatu mõjuga kokkulepe. Ootamatu mõjur oli Sule sõnul kõikidele haiglatele sarnane ehk 1. märtsist rakendunud kollektiivlepe ja sellest tulenevad kohustused.

“Tervishoiutöötajate miinimumpalkade tõus oli suurema mahuga kui haigekassa hinnakirja sisend ja tähendas haiglatele rahalise katteta tööjõukulude kasvu,” selgitas Sule. Pärnu haiglale oli selle mõju suurusjärgus 1,3 miljonit eurot täiendavaid kulusid.

Teine, mis Pärnu haigla eelmise aasta majandustulemusi mõjutas, olid investeeringud. “Eelmisel aastal sai meil lõplikult valmis Ristiku tänava juurdeehitis ehk teisisõnu kahe terviselinnaku projekti viimane etapp,” rääkis Sule. Sellega seonduvaid ühekordseid kulusid, mis jäid eelmise aastasse, oli haigla juhi sõnul suurusjärgus 1,4 miljonit eurot.

Samas tõi Sule välja, et 2013. aasta eelarve oli haiglal arvestatud potentsiaalse kahjumiga isegi 2,1 miljonit eurot. Majandustulemust õnnestus parandada eelkõige kokkuhoiu abil, muuhulgas ehituses.

“Seega on eelmise aasta kahjuminumber haigla jaoks pigem väga hea, mis näitab, et meil õnnestus see keeruline aasta, kus kaks suur mõjurit kokku langesid, edukalt läbida,” lisas haigla juht.

Selle aasta eelarve on Pärnu haiglal kinnitatud defitsiidiga 382 000 eurot, mis vastab igati pikaajalisele finantsplaanile. Sule sõnul oli esimeses versioonis selle aasta miinus planeeritud umbes 700 000 eurot. “Vähendasime investeeringute mahtusid, tõstsime töötasusid ja koostasime eelarve selliselt, et tulevikus oleks võimalik ka järgmine arenguhüpe,” selgitas Sule.

Kahjumiga lõpetas 2013. aasta ka Tartu Ülikooli Kliinikum. Kui 2012. aastal oli haigla kasum 1,3 miljonit eurot, siis mullu oli tulem 732 912 euro ulatuses negatiivne.

Miinusseis tulenes meditsiinilinnaku projekti käibemaksukuludest. Aruandes tuuakse välja, et võrreldes planeeritud kahjumiga oli tulemus isegi üle kahe korra väiksem.

Aasta jooksul tõid lisalepingud neli miljonit juurde. Kliinikum käive kasvas tunamullusega võrreldes ja oli 2013. aastal 136 miljonit eurot, aasta varem 125 miljonit.

Mullu aasta alguses sõlmitud haigekassa lepingu kogu­maht oli 508 800 ravijuhtu summas 111 miljonit eurot. Aasta jooksul sõlmiti lisalepinguid kogusummas umbes neli miljonit eurot.

Eriarsti vastuvõtte toimus 464 709, mis võrreldes 2012. aastaga kasvas 2%. Päevaravi teenuste maht kasvab iga aastaga ja 2013. aastal suurenenud lepingumaht võimaldas ravida 615 patsienti rohkem.

Statsionaarne ravitöö toimus 971 ravivoodil. Haigekassa lepingumaht kasvas ka statsionaari ravijuhtude puhul ning nii viibis ravil 747 patsienti enam kui aasta tagasi.

Kolmel haiglal vähenesid 2012. aastaga võrreldes nii kasuminäit kui ka käive. Neist esimene, Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) lõpetas 2013. aasta 1,5 miljoni euro suuruse kasumiga. Seda oli umbes 22% vähem kui 2012. aastal. Haigla kogukäive oli üle 29 miljoni euro, tunamullu oli see üle 31 miljonit.

Olulisimaks positiivse tulemi allikaks on põhitegevusega mitteseotud tulud, peamiselt Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt saadud toetus haigla aktiivravikorpuse projekteerimise ning ehituse sihtfinantseerimine summas kolm miljonit eurot.

Aruandes tuuakse välja, et läinud aastat jääb iseloomustama Ahtme linnaosas valminud IVKH uue aktiivravikorpuse käikuandmine. Kui haigla investeeringute maht oli kokku 6,5 mln eurot, siis uue aktiivravikorpuse ehitusele kulus sellest ligi pool. Kogu aktiivravikorpuse ehituse ja käikuandmise kulud alates projekteerimisest kuni sisustamiseni ületasid 20 miljoni euro piiri, millest 11,5 miljonit eurot rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Et haigla aktiivravikorpuse ehitust ja uute seadmete ostu rahastada, tuli võtta pikaajalist pangalaenu summas 3,9 miljonit eurot.

Mullu suurenesid tulud tervishoiuteenuste osutamisest 6,3% ehk 1,5 miljonit eurot võrreldes 2012. aastaga. Kasvu suurimaks teguriks on haigekassa tervishoiuteenuste piirhindade tõstmine, märgitakse aruandes.

Tervishoiuteenuste müük haigekassale suurenes 2013. aastal enam kui 21 miljoni euroni, mis moodustab 76,8% haigla kogutuludest.

Euroopa toetus kajastus ka majandustulemustes. Kasum ja käive vähenesid ka Jõgeva ja Hiiumaa haiglatel. Jõgeva haigla aruandes mööndakse, et aasta oli haiglale majanduslikult pingeline ja kuigi haigla eelarve suudeti tasakaalus hoida, kasutati käibevahendite nappuse leevendamiseks jätkuvalt arvelduslaenu.

Kasumi ja käibe kasvatajatest jääb enim silma Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kelle tulem oli 2013. aastal ligi 13 miljonit eurot, aasta enne oli kasum ligi 3,5 miljonit.

Suur osa kasumi kasvus oli haigla juurde- ja ümberehituse toetusel, mida saadi Euroopa Regionaalarengu Fondist summas 12,7 miljoni eurot. Haigla käive oli 147 miljonit eurot ehk ligi 20 miljonit tunamullusest rohkem.

Haigekassaga sõlmitud lepingumaht oli 2013. aastal kokku 116,1 miljonit eurot, millest ambulatoorne eriarstiabi moodustas 29,32%, päevaravi 4,0% ja statsionaarne eriarstiabi 66,7%. Võrreldes 2012. aastaga kasvas lepingumaht 6,12%.

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) mullune majandusaasta lõppes ligi 400 000 euro suuruse kasumiga. Ka aasta varem oli haigla kasumis. Haigla mullune käive oli 44,5 miljonit eurot, tunamullu 39 miljonit. Ka LTKH sai Euroopa Regionaalarengu Fondilt toetust, summaks 54 000 eurot. Selle aasta tulem on LTKH planeeritult negatiivne, seisab majandusaruandes. Peamine kulude kasv tuleneb tööjõukuludest.

Tallinna Lastehaigla 2013. aasta kasumiks kujunes 1,4 miljonit eurot. Aasta varem oli kasum ligi kolm korda väiksem. Haigla käive kasvas tunamullusega võrreldes ja oli 21,5 miljonit eurot.

Lastehaigla möönab palgaleppe pärssivat mõju. Positiivset tulemit võimaldas aasta jooksul suurenenud haigekassa lepingu maht 5,68% võrra, seda eelkõige juhtivalt ülikallite haigusjuhtude arvel, samuti rehabilitatsiooniteenuse osutamise lepingu rahalise mahu suurenemine. Tallinna linnale osutati teenuseid kokku 257 106 euro eest.

Aruandes tuuakse eelarve täitmist pärssiva mõjurina välja mullu märtsist rakendunud kutseliitudega sõlmitud palga alammäär, mida tuli täitma hakata olukorras, kus haigekassa hinnakirja muudatus tagas palgakomponendi suurenemise ainult osaliselt.

Ülejäänud haiglatel mai alguseks majandusaasta aruannet riigile esitatud ei olnud.