Nordea omandab ERGO pensionifondid

Eile, vahetult pärast seda, kui Äripäev tundis huvi ERGO ja Nordea tehingu vastu, avalikustasid ettevõtted, et esitasid finantsinspektsioonile taotluse pensionifondide valitsemise üleminekuks. Pärast ülevõtmist võtab ERGO fondide haldamise ­Trigon Capitalilt üle Nordea pank.

Helenius kaotab fondid. ERGO pensionifonde haldava Trigon Capitali juhi Joakim Heleniuse sõnul ei mõjuta fondide üleminek Nordeale nende tegemisi mainimisväärselt. Helenius kinnitas, et müüki läksid kõik ERGO pensionifondid Eestis ja tehing on lõpusirgel. “Praegu on pigem tehnilised küsimused, meil on ERGOga suurepärased suhted ja oleme neile tehingu lõpetamisel toeks,” toonitas ta. “Oleme selle nimel töötanud, et üleandmine oleks võimalikult valutu,” lisas Helenius.

Fondijuhid on kidakeelsed. Samas keeldusid nii ERGO kui ka Nordea esindajad kommentaaridest ja lubasid pressiteates, et fondivalitsejad jagavad infot alles pärast finantsinspektsiooni otsust.

Investeerimisfondide seaduse järgi on inspektsiooni otsust oodata kahe kuu jooksul. Inspektsiooni heakskiidul algab seadusest tulenev teavitusperiood, mille vältel teavitatakse avalikkust ja võetakse ühendust klientidega. Nordea ja ­ERGO kinnitasid, et klientide huvid on võimalikus ­tehingus kaitstud.

Danske: konkurents läheb tuliseks. Pärast ERGO ostmist astuvad Nordea pensionifondid 8,3 protsendi suuruse turuosaga tihedalt Danske pensioni­fondide kannul. Danske turuosa on 9,8%.

Danske Banki juht Aivar Rehe ütles, et uudis ERGO üleostmisest tuli talle üllatusena ning see muudab pensionifondide omavahelise konkurentsi oluliselt teravamaks. “See on huvitav väljakutse ja neile tuleb selle puhul ainult jõudu soovida, sest üleminek on alati natuke pingeline. Kunagi ei tohi klienti ära unustada,” toonitas ta.

See, kas kliendid lähevad rahumeeli Nordea fondidesse üle või jooksevad teiste pankade vahel laiali, selgub Rehe kinnitusel lähima kolme kuu jooksul. “Sõltub, kuidas liitumine on läbi mõeldud, aga arvan, et tegemist on kogenud Skandinaavia pangaga,” lisas ta.

Äripäeva finantskontroller ja endine börsitoimetuse juhataja Raivo Sormunen jäi Rehest pessimistlikumaks. “Niigi paljud fondid on ühetaolised, sellepärast on kahju, et ERGO päris ära kaob,” möönis ta. “Ei usu, et need fondid jäävad sama­suguseks, pigem sulanduvad nad Nordea fondidesse.” Sormuneni hinnangul investeerib Nordea pigem fondidesse, samas kui ERGO oli omanäoline ja aktiivsem investor ning paigutas investorite raha aktsiatesse ja võlakirjadesse.

Kui valutult läheb Nordeal klientide ülevõtmine, sõltub tema sõnul eeskätt panga turundusest. “Kui öeldakse, et kõik jääb endiseks, siis alguses tõenäoliselt midagi ei muutu, aga kui ERGO fondid sulanduvad Nordea fondidesse, siis usun, et aktiivsem ülejooksmine investorite seas ikka toimub,” ennustas Sormunen.

Maht kahanes. Märtsis kirjutas Äripäev, et ERGO III samba pensionifondide maht on aastaga korralikult kukkunud. ERGO investeeringute juht Alo Alunurm kommenteeris toona, et languse põhjus on ERGO Fundsi otsus ettevõte investeeringute profiili muuta ning vähendada osalust juhitavates pensionifondides.

Nordea II samba pensionifondides on praegu 25 472 klienti ehk napilt rohkem kui ERGO-l. Pärast tehingut kasvab Nordea klientide hulk 47 072-le. See teeb II samba klientide turuosaks 7,5%.

Kokku on ERGO pensionifondide hallata rohkem kui 60 miljonit eurot klientide raha. Nordea pank haldab ligi 97 miljonit eurot. Pärast ­ERGO ülevõtmist jääb Nordea panga III samba fondide turuosaks 6% ja III samba kindlustuse turuosaks pea 9%.

ERGO ja Nordea kõige populaarsemad II samba pensionifondid pakkusid eelmisel aastal teise samba turul kõige paremat tootlust. Nordea ­Pensionifond A tootlus oli mullu 9,49% ja ERGO 2P2 tootlus 5,44%.

Kümnendi tehing. Praegusega sarnane konsolideerumine toimus Eestis viimati umbes kümme aastat tagasi, kui LHV Varahaldus võttis üle Seesam Varahalduse pensionifondide juhtimise. LHV Varahalduse juhatuse esimehe Mihkel Oja hinnangul näitab praegune konsolideerumine, et Eesti kogumistoodete turg on väike ning seega saab teenusepakkujate arv olla piiratud.

“Samas jääb teise samba omanikele endiselt võimalus valida viie fondivalitseja pensionifondide vahel ning konkurents parima teenuse pakkumiseks on jätkuvalt korralik,” ütles ta. “Teise samba fonde pakkus viis fondivalitsejat ka enne ­Nordea turule sisenemist.”