Enim on korruptsiooni omavalitsustes

"Korruptsiooni oht on suurim kohalikes omavalitsustes. Kohalike omavalitsuste juhid, kes koos raamatupidajatega või raha liigutavate persoonidega või ainuisikuliselt, võivad varasid vääratel eesmärkidel kasutada, omastada. Samuti võivad teha puhkusereise töövisiitide pähe ja on eksisteerinud ka näilike kulutuste tekitamine,“ rääkis kriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler.

Tema hinnangul pakutakse omavalitsuses vastavatele ametnikele ka seoses ehitus- või kasutuslubadega altkäemaksu või meelehead. "Pahatihti ühekordsest sõrmeandmisest võib kujuneda jätkusuutlik ja järjepidav tegevus," rääkis Ombler.

Teine suure korruptsiooniohuga koht on õppeasutuste majandusala juht. Nemad saavad Obleri hinnangul kontrolli puudumisel kasutada samuti rahasid enda tarbeks, ostes koju vara või esemeid.

Avalikus sektoris esineb Ombleri hinnangul korruptsiooni kõige rohkem ravimiäris, samuti IT- ja tehnika valdkonnas, samuti sõidueksamite valdkonnas, sõidukite registreerimisel ja tehnoülevaatusel. Ka tervishoiusektori puhul töövõimetuslehe määramisel.

Erasektori korruptsiooni osas on jõustunud otsuseid avaliku sektoriga võrreldes vähem, kuid see ei tähenda Ombleri hinnangul seda, et sektoris korruptsiooni ei esineks.

"14st jõustunud kohtulahendist on rahalised karistused olnud seitsmel, ülejäänutel oli tingimisi vangistus," rääkis Ombler.

Seda, milline on tüüpilise altkäemaksuvõtja profiil, ei osanud Ombler täpselt öelda.  "On olnud selliseid inimesi, kelle sissetulek on selline olnud, mis on tinginud korruptsiooni. Kuid on ka selliseid, kelle sissetulek peaks olema piisav. Ühest profiili on täna raske öelda. Situatsioonid ja menetlused on erinevad ja iga inimest motiveerib erinev nüanss," rääkis Ombler.

Tema hinnangul võiksid organisatsioonid ja asutused pöörata rohkem tähelepanu kontrollile ja võimalike korruptsiooniolukordade tekkimise vähendamisele.