Venemaa majanduslangus võib olla möödas, aga Ukraina kriisil on sellele ka pikaajalisi mõjusid, vahendab Kauppalehti Nordea Vene analüütiku Sanna Kurroneni seisukohta.
Ukarina kriisi kohta ei või öelda, et see on möödas, aga presidendivalimiste järel on analüütiku hinnangul tunda kriisi leevenemise märke. Ka Euroopa Liit on Venemaa uusi sanktsioone edasi lükanud.
Kurroneni sõnul on Venemaa börs jõudnud jaanuari lõpu tasemele ja ka rubla on jälle tugevnenud, kuigi kriis viis märtsis Vene turu paanikasse. Rubla on valuutakorvi vastu ligikaudu 5% tugevam kui enne kriisi algust, kirjutab Kurronen Nordea kommentaaris.
Osa probleemidest, näiteks majanduskasvu aeglustumine, olid aga olemas juba enne kriisi.
Siiski on kriisil ka pikemaajalisi ja sügavamaid mõjusid Venemaa majandusele, kui ka börs ja valuutakursid toibuvad. Kurroneni sõnul näitas Venemaa jälle oma ettearvamatust, mille tõttu juba enne ebakindel investeerimiskeskkond jääb püsivalt kahtlaseks.
Raha põgenemine Venemaalt on olnud riigi üks suuremaid muresid ja neid lööke, mida poliitiline risk on põhjustanud Venemaa mainele, on raske parandada. Investeeringute kasvu puudumine oli Venemaa üks peamuresid ka enne Ukraina kriisi.
Venemaa peab küünte ja hammastega kinni karmist eelarvenõudest, mistõttu on avaliku sektori investeeringud takerdunud.
Seotud lood
Vladimir Putini territoriaalsed ambitsioonid Ukrainas on teinud venelaste aktsiaturud ja rubla erakordselt kõikuvaks.
Vene internetifirmad, kelle seas on ka Mail.ru ja Yandex loodavad, et president Vladimir Putin ei kehtesta internetile suuremaid piiranguid.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”