Selle aasta esimese nelja kuu jooksul kasvas töötleva tööstuse toodang keskmiselt isegi veidi kiiremini, kui möödunud aastal samal ajal, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina statistikaameti äsja avaldatud töötleva tööstuse numbreid.
Täna teatas statistikaamet, et aprillis kiirenes töötleva tööstuse toodangu kasv 6%-ni. Languses toodanguga tegevusalade arv on tasapisi vähenenud ning aprillis oli töötleva tööstuse toodangu kasv viimaste kuudega võrreldes laiapõhjalisem.
Nii nagu eelmistelgi kuudel panustasid aprillis kasvu kõige enam toiduainete ja puidutoodete tootmine. Suurema mõjuga oli veel paadiehitus, kuid selle toodang on tootmisspetsiifikast lähtuvalt väga volatiilne. Samas pidurdas töötleva tööstuse kasvu taas väga tugevasti elektroonikatootmise langus. Eelmise aasta detsembrist aeglustunud elektroonikatoodangu langus süvenes aprillis taas välisturgudele suunatud müügi vähenemise tõttu.
Kuigi töötleva tööstuse müük välisturgudele oli 3% languses, oli siin peamiseks mõjutajaks elektroonikatoodete müügi vähenemine. Ilma elektroonikatoodeteta müük välisturgudele kasvas. Müük välisturgudele mõjutab töötleva tööstuse käekäiku väga oluliselt, kuna ekspordiks suunatakse veidi enam kui 70%. Kodumaise turu panus töötleva tööstuse kasvu paranenud ei ole. Kuude keskmisena on müügi kasv kodumaisele turule isegi kergelt aeglustunud.
Töötleva tööstuse toodangu uued tellimused vähenevad jätkuvalt. Aprillis vähenesid välistellimused 16% võrra ning languses on ka koduturu uued tellimused. Selline vähenemine lähikuude väljavaate suhtes erilist optimismi ei tekita, kuna tellimuste järgi valmib ligikaudu pool töötleva tööstuse toodangust.
Euroala, kuhu läheb veidi üle 40% meie ekspordist, majandus on kasvanud juba 11 kuud järjest. Maikuu ostujuhtide indeksi (PMI) järgi on euroala tellimused kokku küll paranenud, kuid töötleva tööstuse toodangu ja tellimuste kasv aeglustus. Ettevõtete sisendihinnad on euroalal keskmiselt kasvanud juba kolmandat kuud järjest, samal ajal kui müügihinnad langevad. See piirab ettevõtete kasumimarginaali kasvu. Eestis kasutatud tootmissisenditest on enam kui pool imporditud. Kuigi töötleva tööstuse tootjahinnad on ka Eestis viimastel kuudel langenud, on impordihindade langus olnud juba pikaajaline ja oluliselt sügavam.
Meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv on küll tasapisi paranemas, kuid nende impordinõudluse tugevam kosumine võtab veel aega.
Seotud lood
Tööstusettevõtted tootsid aprillis 4% rohkem toodangut kui aasta samal ajal. Esialgsetel andmetel vähenes müük ekspordiks 3%.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.