Mistra-Autexi juht: koolis võiks rääkida rohkem laenudest

„Kindlasti klassi ette minek ei ole koosoleku ette minek. Mõlemaks peab ette valmistama, aga koosolekul on minul kui ettevõtte juhil ju kergem,“ võrdles Tamm oma igapäevatööd õpetajatööga. Ta kirjeldas, kuidas talvel oli hommikul kell veerand üheksa koolipäeva alustades väga keeruline õpilastes kohe tunni alguses huvi äratada.

„Lisaks tuli selgeks teha, mida riiklik õppekava majandusest nõuab, mida ma peaksin rääkima kohustuslikus korras. Õnn oli, et talv oli selline nagu ta oli, et ei saanud palju saaniga metsas sõita, nagu tavaliselt,“ meenutas Tamm tundide andmise perioodi, mis kestis jaanuarist märtsini. Sel ajal veetis ta nädalavahetused töö juures ja luges õpikuid, et kokku panna jutt, mida õpilastele klassi ees rääkida. Üheks tunniks valmistumisele kulus tal 2-3 tundi.

„Ma püüdsin võtta teemade kaupa, välja noppida põhimõisted ja neid eluga siduda. Rääkida pool teooriat ja pool elust, et viia see mõiste 9. klassi õpilaseni, et ta sellest aru saaks,“ rääkis Tamm.

Ta pidas oluliseks tuua elulisi näiteid, et õpilastel tekiksid seosed teiste ainetega ja nad saaksid aru, et majandus puudutab iga päev nende elu. „Juba hommikune kooliminek on otsus. Võtan ratta, hoian kokku bussiraha, bussiraha panen taskusse, selle eest saab ju midagi muud. Selliseid näiteid tuues, minnes vähe sügavamale, hakkab ta seda mõistma,“ lausus Tamm.

Soov hoida noori kodukohas. Saatejuhi küsimusele, kas otsus õpetama minna oli Mistra-Autexi juhi enda soov, vastas Tamm, et pigem tahtis ta näidata, et ka Raasikul ja tema ettevõttes on võimalik tööd leida. „Me näeme pidevalt, et inimesed lahkuvad maakohtadest. Nad tõenäoliselt ei tea, et kohapealt on võimalik leida head ja kõrgelt tasustatud tööd. Nii juhtubki, et toome Tallinnast inimesed Raasikule tööle ja Raasikult käivad inimesed Tallinna tööle,“ kõneles Tamm. Selle olukorra lahendamiseks pidas ta sobivaks, et maast madalast hakata lastele rääkima, mida ettevõttes tehakse ja mida on sealt võimalik leida.

Ta tunnistas, et see oli omamoodi reklaam Mistrale, kuid märkis, et sageli koolilõpetajad ei tea, mida tulevikus edasi teha, ja võib-olla Tamme antud tunnid aitasid seda otsust langetada. „Ka inimene, kes on 12. klassis, ei tea, kelleks saada. Äkki just see, mida omas ettevõttes näitame, räägime, teeme, on see, mis teda tulevikus päästab,“ ütles Tamm.

Küsimusele, kas õpetatavas räägitakse millestki liiga vähe, vastas Mistra juht, et aastaid probleeme tekitanud laenud ja kiirlaen olid teemad, mida ta puudutas pikemalt, sest pidas neid olulisemaks kui näiteks poliitmaastiku tutvustamist.

Tamm õpetas koolis esimest korda ja tunnistas, et on innustunud ka järgmisel aastal seda tegema, kui Raasiku kool sellest huvitub. Ta viitas OECD rahvusvahelisele PISA testile, millega uuritakse 15aastate õpilaste teadmisi, oskusi ja valmisolekut täiskasvanueluks. Testi kohaselt on tema sõnul Eesti lapsed ühelt poolt ühed maailma tublimad, kuid seal on ka teine pool.

„Meie lapsed on tublid kuni sinnamaani, kui ma ütlen, et sul on see materjal peas, leia selles olukorras lahendusi,“ tõi Tamm välja puuduse. See annabki talle indu võimalusel õpetada järgmisel aastal teistmoodi. „Siis ma tõenäoliselt pööran oma mõttelaadi teistpidi ja püüan just neile mitte niivõrd ette vuristada seda, mis on õpikus, vaid selgitada, et õpik räägib sellest ja püüa leida lahendus,“ teatas ta.

Head tulemused. Autotööstusele nõeltöödeldud ja tafting-materjalidest tooteid müüval Mistra-Autexil on viimastel aastatel läinud järjest paremini. Mullu kasvas ettevõtte käive 2%, 14,4 miljoni euroni. Puhaskasum kasvas 42% ja oli eelmisel aastal 926 504 eurot. Ettevõtte majandusaasta aruandes seisab, et mullune käive oli rekordiline ja Mistra-Autex tegi kaks aastat järjest ajaloo suurima müügi.

Enamik toodangust – 98% - läheb ekspordiks, suurimad sihtriigid on Tšehhi, Rootsi ja Saksamaa. Investeeringuid tegi Mistra-Autex mullu 594 000 eurot, mis on võrreldes 2012. aastaga 1,8 korda rohkem. Ettevõte kasvatas ka töötajate arvu 10 võrra, samuti suurenesid tööjõukulud, mille tõi kaasa 7%-line palgatõus. Dividende võeti eelmisel aastal kaheksa korda vähem kui 2012. aastal – 40 000 euro eest.