Loomakasvatajast sai kullaärimees

Kulla müüjaks oli varifirma, mille juhatuse liikmeks oli vahetult enne tehingute sooritamist määratud töötu isik. Väidetavalt toimus kulla eest tasumine sularahas.

Sularaha üleandmisel raha saaja isikut ei tuvastatud ja allkirja saajalt ei võetud, kuna tegemist olla olnud juhatuse liikme lapsepõlvesõbraga. Kulla üleandmine oli toimunud kuskil parklas, sõiduautos. Müüja andis kilekotis kulla ja ostja sularaha. Kulda üle ei kaalutud ja proove ei kontrollitud.

Kulla müüja rahvastikuregistrijärgselt aadressilt tulid maksuameti maksuhalduri korraldused tagasi. Maksuamet pöördus isiku asukoha kohta teabe saamiseks kohaliku vallavalitsuse poole. Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja vastas aga, et tegemist on raske puudega isikuga, kes on juba mitu aastat hooldekodus viibinud. Maksuhaldur sõitis hooldekodusse, et anda isikule kätte korraldus.

Raske puudega isik kinnitas aga kulla müügitehingute toimumist. Küll aga erinesid seletused kontrollitava äriühingu esitatud faktide osas nii müüdud kulla koguste, hinna, tehingute toimumise koha kui ka muude asjaolude osas. Hooldekodus viibival isikul ei olnud ka ühtegi dokumenti oma väidete tõendamiseks, need lubas ta tuua hiljem. Kulla ostmiseks vajalik raha oli väidetavalt invaliidsuspensionist säästetud.

Hooldekodu juht selgitas aga maksuhaldurile, et isik viibis väidetavate tehingute sooritamise ajal hooldekodus. Nädala pärast ilmus maksuhalduri juurde isik, kes esitas nõutud dokumendid kulla ostu ja müügi tõendamiseks.

Dokumentide kontrollimisel selgus aga, et ka ostuarve oli võltsitud suvalise äriühingu nimel ning soetamisel väidetavalt sularahas tasumist tõendavatel kassaorderitel oleva isiku andmed ei vasta tegelikkusele, võltsitud oli allkiri.

Tegemist on ühe juhtumi kirjeldusega, millega Äripäev puutus kokku reedel ilmunud varisikute ja tankistide lugusid tehes.