Eesti Panga president Ardo Hansson ütles täna riigikogu ees küsimustele vastates, et ei suhtu ekspankur Indrek Neivelti ettepanekusse tõsta miinimumpalk lähiaastail 1000 euroni väga tõsiselt.
Hansson nentis, et see ettepanek on palju debatti tekitanud viimase nädala jooksul. "Mina ise sellesse täpsesse ettepanekusse väga tõsiselt ei suhtu," märkis ta.
Ta lisas, et loomulikult eesmärk on väga õige. "Aga minu meelest niisuguste meetmetega, kui elu oleks nii lihtne, et lihtsalt keegi, kas tööandjad, töövõtjad, valitsused tulevad kokku, lepivad, et tõstame miinimumpalka väga kiiresti ja selle kaudu hakkaks kohe majandus õitsema... Ma arvan, et tegelikult majandusareng on siiski natuke keerulisem protsess," rääkis Hansson.
Keskpanga presidendi sõnul on majandusareng siiski pigem maraton kui sprint. "Ja kui me hakkame seda kunstlikult forsseerima, siis me teame väga hästi, mis meil juhtus buumi ajal, kui palgad kasvasid 15–20% aastas ja see ei olnud jätkusuutlik ja nüüd me kannatasime väga palju selle tulemusena, kuna me forsseerisime oma majandust kasvama liiga kiiresti," nentis Hansson.
"Minu meelest niisugune mõõdukas ambitsioonikus oleks hea, aga niisuguste väga kiiret ühe instrumendi kasutamist ma ise ei toeta," sõnas ta riigikogus.
Seotud lood
Pankur Indrek Neivelti sõnul pole kümme aastat Euroopa Liidus Eesti majandusele edu toonud.
Ekspankur Indrek Neivelt kirjutab oma blogis, et Eesti ettevõtjatel tuleb loobuda moonaka mentaliteedist ehk hakata vähem sõltuma toetusrahast ning miinimumpalk peab muutuma selliseks, et oleks võimalik peret toita.
Kui Neivelt mõelnuks oma 1000eurose miinimumpalga ideega kõnetada ettevõtjaid, siis olnuks kõik tore.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.