Julgeolekukriisis pole õige jätta poolt täisealisest elanikest – naisi –ajateenistusest kõrvale. Lisaks annab ajateenistuse läbimine inimesele ligipääsu hästi tasustatud kaitsealastele töökohtadele, millest naised praegu kõrvale jäävad, kirjutab Margit Pulk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Margit Pulk.
- Foto: Erakogu
Ajal, mil Eesti riigi kulutused kaitsele on tõusmas ajaloolistesse kõrgustesse ning sama suunda ja sammu astuvad ka investeeringud, on paras aeg alustada arutelu kohustusliku ajateenistuse laiendamisest naistele. Kui räägime laiapindsest riigikaitsest, peame rääkima ka naiste osalusest selles.
On noori, kes keskkooli lõpus teavad täpselt, kelleks saada tahavad ja kuhu lähevad edasi õppima, kuid väga palju on neid noori, kes alles otsivad oma teed. Küllalt leiab lugusid, kus ajateenistuse jooksul on leitud omale hoopis uus kutsumus või saadud kindlus, et just see on eriala, millele tahan keskenduda.
Ajateenistus annab erioskusi
Ajateenistus ei ole ammu enam pelgalt püssiga metsas ringi jooksmine ja rividrilli harjutamine, vaid see on koht, kus kõige laiemas mõttes pannakse proovile koostööoskus erinevate inimtüüpide ja ühiskonnagruppide vahel. Ja seda eelkõige erinevate kriisiolukordade kontekstis.
Kes on kordki elus olnud kriisiolukorras, olgu päriselt või simulatsioonis, ilmselt teab, et kriisid toovad meis välja omadused, mille olemasolust meil ehk enne aimugi polnud. Ühelt poolt on see suurepärane võimalus õppida tundma iseennast, teiselt poolt näha riigikaitse köögi poolt, kus meie ühine julgeolek sõltub veel mitmetest muudest teguritest peale laskemoona ladudes.
Keegi peab planeerima marsruute (oskama kaarti lugeda!), arvutama sildade kandevõimeid ja mida kõike veel, masinaid vajadusel remontima, infot edastama, ümbrust jälgima, liitlastega suhtlema, süüa tegema ja seda nimekirja täiesti igapäevastest asjadest võiks veel pikalt jätkata.
Ehk siis jõuame küsimuse juurde, et kui me teame, et kriisi olukorras loeb igaühe panus ja igaüks tõesti saab midagi ära teha, siis miks jätta pool ühiskonnast sõjalise konflikti olukorraks ette valmistamata?
Riik on andnud selge tellimuse Eesti kaitsevõime arendamiseks. See tähendab, et meile on tekkinud ja tekib ilmselt lähiajal veelgi enam kaitsevaldkonnaga seotud töökohti, kuhu vajame kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu.
Vaadates kui kiirelt areneb kaasaegne sõjapidamine, kus ruulivad droonid ja mehitamata sõjamasinad, siis tundub natuke isegi ebaõiglane, et miks meestel on justkui eelisõigus tänapäeva sõjatehnoloogia arendamiseks ja õppuste käigus sellega tutvumiseks? Kui vaadata nii Eesti kui välismaiste kaitsetööstusettevõtete nõukogusid ning juhatusi või isegi arendusmeeskondi, siis naisi sealt just üleliia palju ei leia.
Laskumata liiga sügavale stereotüüpsesse arutellu selle kohta, kas naisi huvitab sõja temaatika sama palju või vähem kui mehi, on selge, et noortel naistel on kaitsevaldkonnaga kordades vähem kokkupuutepunkte kui noortel meestel. Ja ometi terendavad seal vähemalt tänasel hetkel palju paremini tasustatud ja kindlamad töökohad kui mõnes „traditsioonilisemas naiste valdkonnas“.
Seega ei ole asi ainult selles, et peaksime kõiki oma ühiskonnaliikmeid ette valmistama ka kõige hullemateks tulevikustsenaariumiteks. Pigem on asi selles, et kõikidel noortel oleks vähemalt võimalus õppida tundma, mis loom laiapindne riigikaitse on, kuhu suuname järjest rohkem maksumaksja raha, pluss erasektori investeeringuid.
Hetkel kuum
Ka teised tootjad on mures
“Ei ole kõige paremad ajad. Nii elu on.”
Naiste ajateenistus Skandinaavia eeskujul
Aga nüüd asja tuuma juurde – miks teha ajateenistus naistele kohustuslikuks? Vabatahtlikult saavad ju naised praegu ka ajateenistusse astuda, samuti on võimalus liituda Naiskodukaitse või Kaitseliiduga. Mõlemaid variante on viimastel aastatel kasutanud rekordarv naisi.
Kohustuslik ajateenistus algab sellest, et ajateenistusse kutsutakse. Just nimelt, kutsutakse! Kedagi ei veeta sunniviisiliselt kasarmusse ja kes ikka kuidagi ei taha, ei soovi, ei suuda, ei saa, siis saab ka lõpuks vabastuse. Samuti ei suuda me ilmselt kõiki, kes sünniaasta järgi on ajateenistusküpsed, vastu võtta, sest puudub ressurss nii suuremahuliseks koolitamiseks. See tähendab, et reaalselt jõuavad ajateenistusse ikka need, kes päriselt ka tahavad.
Norras on ajateenistus olnud naistele kohustuslik alates 2013. aastast. Rootsis alates 2018. aastast ning Taani on otsustanud muuta ajateenistuse kohustuslikuks ka naistele alates 2026. aastast.
30. novembril 2024 võttis Norra suursaadik Ellen Svedsen Norra kogemuse kokku järgnevalt: „Norras soovib ajateenistusse asuda rohkem noori, kui me praegu vastu võtame. See on tingitud nii tegevväelaste kui ajateenijate positiivsest kogemusest. Teenistuse lõppedes on nii naissoost kui ka meessoost sõdurid öelnud, et teenistus on tõstnud nende enesekindlust ja aidanud mõista ühiste lahenduste leidmise olulisust. Nad ütlevad, et erinevad olukorrad, millega peavad kokku puutuma, on küll väljakutse, kuid võimaldab neil arendada lahendustele orienteeritud mõtteviisi.“
Põhjamaad on meile ennegi olnud heaks eeskujuks erinevate poliitikate elluviimisel, miks mitte ka nüüd. Naistel on kaitsetahe olemas, kutsutagu siis ametliku kutsega või mitte. Äkki siis ikkagi kutsuks naised ka ametlikult ajateenistusest osa saama?
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!