Nordea Eesti Pangast optimistlikum

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv sel aastal 1,2% tasemele. Pööret kasvule on panga teatel aeglustanud majanduse kiire jahtumine esimeses kvartalis, välisturgude aeglane taastumine ja tõusetunud geopoliitilised riskid seoses Venemaa ja Ukraina sündmustega.

Eksporditurgude taastumise, Euroopa Liidu uue programmiperioodi vahendite kasutuselevõtu ja investeeringute kasvu toel kiireneb SKP kasv Eestis Nordea teatel järgmisel aastal 3,2%ni.

Kriisist tulenenud kõrge võlakoormuse vähendamiseks ja tööturu olukorra parandamiseks vajavad majandused Nordea kinnitusel kiiremat sissetulekute kasvu. Eesti oli mullu euroala kiireima nominaalkasvuga riik (Eesti +5,9%, Soome +0,6, euroala +1%).

Eesti hinnakasv jääb panga kinnitusel aeglaseks, toetades SKP reaalkasvu. Oodatud kiire tarbijahindade kasvu pidurdumine Eestis realiseerus. Eelmise aasta viimases kvartalis algab hinnakasvu mõõdukas kiirenemine ning aasta kokkuvõttes jääb tarbijahindade kasv Eestis euroala keskmise tasemele. Nordea prognoosib üheprotsendist hinnakasvu tänavu ning selle mõõdukat kiirenemist 2,6%ni jägmisel aastal.

Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on hinnakasvu pidurdumine toimunud suures osas energiahindade aeglustumise arvelt. "Globaalmajanduse nõrkus koos tugeva euro vahetuskursiga on hoidnud Euroopas ja Eestis vaos impordi- ja toormehindasid. Laiapõhjalist hinnakasvu aeglustumist peegeldavad Eesti jätkuvalt langevad ekspordi- aga ka tööstustoodangu tootjahinnad. Ehitus- ja kinnisvarahindade kasv aeglustub. Ettevaatavalt on tugevamates majandustes näha juba märke uuest hinnakasvu pöördest (sh USA tootjahindades). Ettevõtjatel õnnestub osa hinnakasvust tarbijatele üle kanda. Kahanenud tööpuudusele lisanduv palgakasv toetab hinnakasvu uut tsüklit," kommenteeris ta.

Eesti majanduse kiire jahtumise esimeses kvartalis põhjustas Palmi sõnul mitme teguri kokkulangemine. "Peamiseks aasta esimese kvartali jahtumise põhjusteks olid kaubanduspartnerite madal impordinõudlus, transpordi- ja logistika sektori lisandväärtuse suur langus (sh laondust ja veondust abistavate tegevusalade kahanemine kaubavedude vallas), soe talv, elektri impordi kasv ning kiire hinnakasv kinnisvarasektoris," ütles ta. "Kaubanduspartnerite madal impordi- ja energianõudlus seletab paljuski Eesti ekspordi tagasihoidlikke mahte," lisas Nordea ökonomist.

Eesti avatud majanduse kasvuks on tema sõnul vaja euroala ja Põhjamaade jõulisemat kasvupööret, mida veaksid eratarbimise kõrval nii eksport kui ka investeeringud. "Eesti kaubanduspartneritest on kasvu väljavaade parem Saksamaal, Rootsil ja Suurbritannial. Viimaseid mõjutab euroala jätkuv taastumine ja USA majanduse vähemalt 3%ne oodatav SKP kasv aasta teises pooles. Majanduskasvu tõstmiseks ja arvestades Vene-Ukraina arenguid, on Eestil otstarbekas eksporditurge veelgi mitmekesistada ja laiendada tegevust jõulisemalt kasvavatel turgudel," lisas Palm.

Paranenud majanduskindlustunne lubab oodata Eesti eksporditurgude järk-järgulist elavnemist järgmisel aastal.

Tugev tööturg ja sissetulekute kasv jääb eratarbimist toetama. Kuigi majanduse jahtumise tõttu on oodata palgakasvu mõõdukat aeglustumist, toob hinnakasvu langus Nordea hinnangul käesoleval aastal kaasa ca 5%se reaalpalkade kasvu.

"Eratarbimise aeglustumine jääb hinnakasvu aeglustumise tõttu mõõdukaks. Kuid tugevast eratarbimisest jääb kiiremaks majanduskasvuks väheks," sõnas Palm. "Tööturgu pingestab tööealise elanikkonna vähenemine, mida mõjutab ennekõike migratsiooni negatiivne saldo. Tööhõive samal tasemel hoidmiseks peab tööhõive määr kasvama," kinnitas ta.

Hõivatute arvu languse pehmendamiseks võiks Palmi sõnul täiendõppe kõrval olulist rolli mängida vanemaealiste motiveerimine osalemaks kauem tööturul. "Miks mitte toetada väärtuslikku generatsioonidevahelist kogemuste jagamist ja motiveerida madalate säästude juures inimesi ka vanaduspõlves kõrgemat sissetulekut teenima," selgitas ta.

Eesti puhul on e-kaubanduse kasv jäänud Nordea teatel aeglasemaks kui mitmes Euroopa riigis, mis viitab kasutamata võimalustele avardada valikut ja aidata seeläbi kaasa suuremale hinnakonkurentsile.

Palmi sõnul on Eestil hea stardipositsioon e-majanduse arendamiseks, arvestades IKT-sektori tugevat potentsiaali. "Töö sellel suunal toimub avaliku ja erasektori koostöös, samas suuremad läbimurded eeldavad mahu hüppelist kasvu, mis on võimalik vaid välispartnerite kaasamisel. E-residentsus on üks samm õiges suunas. Sellele võiks lisanduda ekspordile suunatud e-tervishoiuteenus, mis oleks piisavalt motiveeriv, et edendada Eestis tervishoiuturismi. Euroopa kogeb rahvastiku vananemist ja personaliseeritud tervishoiu teenused saavad olema kiire hinnakasvuga," kommenteeris ta.