Majatootja sihib Skandinaaviat

"Tavaostja ei tee keerulisel ajal investeeringuid. Kui on ikka küsimuse all, kas tuleb sõda või mitte, siis lükatakse taolised valikud edasi," selgitas ettevõtte müügijuht ja üks omanik Kuldar Arro, kirjutab Äripäeva 18. juuni rubriik Ehitus.

Olukord hakkab tema sõnul rahunema, inimesed on esimesest šokist üle saanud. Kui märtsis-aprillis oli täielik vaikus, siis nüüd hakkab vaikselt tellimusi tulema.

Panused on väliskliendil. Kui Finnlog (emaettevõte Finnlamelli Eesti OÜ) 2003. aastal alustas, olid esmased sihid kehtestada end Eesti turul. Algusaastatel oli firmade grupi käive paarisaja tuhande euro ringis, mullu juba viis miljonit eurot. Valmis umbes poolsada maja. Arro sõnas, et fookus on ennekõike välisturgudel.

"Oma brändi Finnlog tutvustame nii Eestis kui mujal. 2006-2007. aastal hakkasime tegutsema Venemaal, läbi edasimüüjate saime seal kanda kinnitada. Tänaseks moodustab meie portfellist väga suure osa just idanaabrite turg. Käesolevaid sündmusi arvestades on see muidugi probleem," viitas ta Ukraina kriisiga seotud ebastabiilsusele.

Hirm sõja ees. Kui 2012. aastal moodustas Venemaa Finnlogi käibest 2,5 miljonit eurot, siis eelmisel aastal 1,4 miljonit eurot. Arro lisas, et languse taga on ka Vene rubla kursi pidev muutus.

Ehkki ettevõte teeb omalt poolt kõik, et usaldusväärsed partnerid olla, käivad kõrged mängud üle nende peade. "Lõppude lõpuks saavad Eesti ja Venemaa nii hästi läbi, kui suur naaber seda tahab. Loodame, et suhted püsivad heanaaberlikud, mitte ei lähe majanduskeskkond keerukamaks. Suureks komistuskiviks see Finnlogile aga pole. Tohutult tööd on tehtud, aga see võib nii kiiresti muutuda. Me ei saa Venemaaga alati arvestada, peab leidma lisatuluallikaid. Kui paned munad ühte korvi, võib see valusalt kätte maksta," ütles Arro.

Sihikud Skandinaaviale. Juba aastaid on ettevõttel tihedad sidemed Soomega, ka osa komponente on pärit Soomest: näiteks ka nende põhimaterjal ehk liimpalk. Mullu oli Soome osa käibest 900 000 eurot. Nende ettevõtluses nii projekteeritakse, ehitatakse kui ka müüakse. "Eestis pakume täisteenust projekteerimisest kuni lõppviimistluseni. Eksportimisel aga pakume majapuitosa; vundamendi ja eritööd teevad edasimüüjad," täpsustas ta.

Puitmajakomplekti paigaldavad nad ise. "Osad tarnitakse objektile ning ehitusbrigaadid komplekteerivad. Meil on oma tuumiktiimid, kes on meiega algusest peale koos. Nad töötavad rotatsiooni korras - ehitavad Eestis, siis Soomes, Venemaal või mujal. Osa meie kuvandist on ka see, et meil on professionaalsed ehitusmeistrid," kommenteeris Arro.

Messid aitavad end reklaamida. Soome turu kõrval sondeeritakse hoolsalt pinda Norras, kus turg on väljakujunenud. Seal pildile saada pole just lihtne ülesanne. "Sinna turule sisenemine võtab aega. Arvasin, et läheb kiiremini, aga see on pikk protsess. Olulised on esimesed kontaktid. Kui sul neid pole, siis pole sul midagi ette näidata," ütles Arro.

Nad on osalenud Oslo lähedal Lillestrømis peetaval messil Hyttelivmessen, mis on Norra üks suurimaid suvemajadele ja nende juurde käivale pühendunud messiga. "Saime kolm-neli reaalset klienti, kellega läbirääkimised käivad."

Kliendid tulevad oma plaaniga. Antud mess on suunatud just lõpptarbijatele. Küsitakse hinnapakkumisi, tihtipeale tullakse juba oma projekt näpus - palun tehke mulle selline maja. Arro sõnul on nad ka taolisteks väljakutseteks valmis. "Meil on omad tüüpprojektid, aga üle poolte majadest ehitame me eriprojektide alusel. Et Norras läbi lüüa, on vaja just klientide individuaalsetele võimalustele rõhuda," lausus ta.Mais algas neil ka seal ühe palkmaja ehitustööd kõrgel mäestikus.Märtsis aga käidi Suurbritannia pealinnas Londonis ühel maailma juhtival keskkonna- ja energiasäästliku ehituse, planeerimise ja projekteerimise messil Ecobuild 2014, kust otsiti globaalseid kontakte. 60 000 külastajaga sündmus aitab kontakti luua Aasia turuga. Näiteks käivad läbirääkimised ühe Hiina firmaga, kes tahab sealsetele varakamatele inimestele kvaliteetset Euroopa toodangut.

Britid palkmaja ei osta. Ka Inglismaa enda turgu on kombatud, aga seal pole puitmajad väga populaarsed. "Seal on ranged tuleohutusnõuded ning kerge eelarvamus puitmajade suhtes. Avaramad võimalused on Šotimaal, seal on umbes 80 protsenti uusehitistest puitkonstruktsiooniga, ehk võiks ka seal proovida," lausus Arro. Ta märkis, et huvilisi on olnud ka Prantsusmaalt ning Saksamaalt, kuid kõike korraga haarata ei saa - peab fokuseerima.Küll kaalutakse ühe suunana Kaspia mere kaldal asuvat Aserbaidžaani. "Tavaärimees ei saa seal midagi teha, kõik käib läbi kontaktide. Meil on need tekkinud," ütles ta."Puitmajade tootjaid seal napib, on ju ka puitu vähe, ent teatud ringkondades on see siiski hinnatud. Hinnatakse kvaliteetset põhjamaist puitu," selgitas Arro.

***Käive 10 miljonini vaid eksportidesKuldar Arro kinnitusel loodavad nad lähiaastatel käivet kasvatada, aga mitte siseturu osas. "Arvan, et Eestis on praegune olukord suhteliselt lagi. Mingit pidi ehk annaks veel kasvatada, aga mis ressursi hinnaga? Meie majadel on väga kindel sihtgrupp ning see ei muutu. Kui mõelda, et käive võiks millalgi olla 10 miljonit eurot, siis see saab olla vaid ekspordi arvelt." Arro lisas, et Eestis on palju ettevõtteid, kes on keskendunud puitmajadele - tehakse nii palk-, karkass kui ka moodulmaju. Nad on paljuski orienteeritud välisturule.

CV: Finnlog OÜAsutatud: 2012. aastalValdkond: palkmajade projekteerimine ja müükOmanik: Finnlamelli Eesti OÜ, mille omanikud Alar Anton, Kuldar Arro ja Pavel JermolinKäive 2013: 1,9 mln eur (kasv võrreldes 2012. aastaga neljakordne). 2014. Aasta prognoos 2 mln eurKasum 2013: 87 000 euro (kasv 10%)Töötajaid: 10

CV: Mountain Loghome OÜAsutatud: 1998. AastalValdkond: palkmajade projekteerimine ja müükOmanik: Tarmo Leisalu ja Carsten MannKäive 2013: 2,1 mln eur (30% vähem kui 2012. aastal)Kasum 2013: 30 000 eurot (10 korda vähem kui 2012. aastal)Töötajaid: 28***

Eesti firma konkureerib Jaapanis hiinlastega

Palkmajade tootja Mountain Loghome juhatuse liige Tarmo Leisalu sõnab, et nemad on keskendunud peaasjalikud  välisturule, ennekõike Norrale.

Mullu oli firma käive umbes kaks miljonit eurot, Eesti turg moodustas sellest mõned üksikud protsendid. Üldjuhul valmib neil aastas 35-40 maja, neist mõni üksik läheb Eesti tarbijatele. Leisalu selgitas, et nemad on ennekõike tootjad, kui tahaks Eestis teenust pakkuda, siis tuleks tegeleda ka projekteerimise ja üldehitusega, alates vundamendist ja lõpetades elektrisüsteemidega.

Samuti ostetakse Eestis maju allpool turuhinda, sestap ollakse keskendunud just välismaale. Umbes 60% käibest moodustab Norra turg.

Mountain Loghome teeb tosin aastat koostööd ühe Norra suusakeskusega, kuhu rajavad kokku 450 suvilatüüpi maja suusasõpradele. Aastatega on seal tööd juurde tulnud, sest lähikonnas elavad inimesed on hakanud neilt ka suuremaid elumaju tellima.

Tosin aastat on tegutsetud ka Jaapani turul. "Esimene kontakt oli Jaapani suursaatkonna kaudu, sealt info levis ja praeguseks on meil neli edasimüüjat. Majad pole väga suured - õhukeseseinaliselt ja väikesed - käivet väga ei tee, aga kuus kuni kaheksa maja aastas müüme," ütles Leisalu ja lisas, et müük on kõikuv.Jaapanis pakuvad konkurentsi Hiina tootjad, kes müüvad maju 20-25 protsenti odavamalt, kuid ka kvaliteet lonkab. "Meid eelistavad need, kes kvaliteedi pealt kokku ei hoia." Venemaal Mountain Loghome ei tegutse, küll aga tunti vahepeal huvi Ukraina turu vastu. "Tegime isegi suunatud müüki, nelja-viie aasta eest käisime ühel messilgi. Ukraina turg aga on praegu nõrk," nentis Leisalu.

KOMMENTAAR: Majanduskriis palkmajaturgu ei mõjutanudUus Maa Kinnisvarabüroo Harjumaa piirkonna juht, konsultant Andrus Soonsein:

Palkmajade puhul kunagine ehitusbuum ning hilisem majanduskriis erilist mõju ei avaldanud. Palkmaja on olnud alati  ehitis, mis on  pakkunud huvi kindlale ostjaskonnale.

Palkmajade plussiks on kindlasti looduslähedus. Miinuseks aga see, et igale poole ei saa palkmaja rajada, kuna piirkonna detailplaneering ei pruugi seda võimaldada.Müügiturul on palkmaja nagu iga teine maja, ka nende hinnaliikumised lähtuvad turusituatsioonist. Praegu pole mulli, mis eeldaks üldist eramute hindade kiiret kasvu või hoopis kahanemist. Puit- ja kivimajadele on alati olnud võrdset nõudlust ning ka praegu pole selles osas midagi teisiti.