Venemaa sealihasõda pärsib Eesti seakasvatust

Ja nagu oleks Venemaa turu sulgumisest veel vähe, tabas selle aasta jaanuaris seakasvatajaid külma dušina uudis, et Leedus ja Poolas avastati metssigadel Aafrika seakatk, mis  oleks Eestisse levimise korral võinud ohtu seada kogu seakasvatuse. Kuid ainuüksi taolise uudise levimine tegi kohe meie piirkonna sealiha turustamise veelgi keerulisemaks.

Lääne-Virumaal Vajangu Farmis seakasvatuse ja jõusööda tootmisega tegeleva OÜ Markilo juhataja Urmas Laht nentis, et enne 2012. aasta märtsi, kui Venemaa sulges turu Eesti elussigade ees, oli Venemaa neile oluline sihtturg. “Saime Venemaale müües elussigade eest 40% rohkem raha kui Eestisse müües. 2011. aasta oli müük Venemaale rekordiline,”  meenutas Laht ja lisas, et õnneks ei jäänud neil kaks aastat tagasi Venemaale raha kinni, sest omal ajal jagus nutikust sõlmida lepingud sajaprotsendilise ettemaksu nõudega.

Venemaa ekspordikeelu mõju. Urmas Laht nentis, et paraku pole 2012. aasta märtsist võimalik Venemaale elussigu viia. “Pärast seda suutsid Eesti seatööstused kahe nädala jooksul ümber orienteeruda teistele ekspordiriikidele nagu Läti, Leedu ja Poola, sest meie lihatööstused Rakveres ning Valgas ei vajanud nii palju sigu kui enne Venemaale läks,” kirjeldas Laht muutunud olukorda.

Ka Rakvere Farmide seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi nentis, et Venemaa ekspordikeeld on mõjutanud kogu Euroopa Liidu seakasvatust,  kuid eelkõige just Baltimaid. “Vene turg on siinsetele seakasvatajatele olnud peamine ja venelased maksid väga head hinda,” tõdes Tuvi. Tema aga ekspordi pärast muretsema ei pea, sest Rakvere Farmides kasvanud nuumsigadest lähevad peaaegu kõik Rakvere Lihakombinaadi tarbeks, mis tänavu juunist kannab nime AS HKScan Estonia.

Liha hinna liikumises puudub loogika. Tuvi tõstis sealiha hinnalanguse põhjusena esile asja­olu, et küllaltki suur osa kogu Euroopa Liidu seakasvatusest oli orienteeritud Venemaa turule ja kui see kadus äkki ära, siis on viimastel aastatel Euroopa Liidus olnud pidevalt sealiha ületootmine ja see on hoidnud liha hinnad varasemaga võrreldes madalamad.

Tema sõnul tuleneb Rakvere Farmide liha hind Euroopa Liidu hindadest. “Rakvere Farmide ja Rakvere Lihakombinaadi vahel kehtib hinnavalem, mis tuleneb Saksamaa, Taani, Hollandi ja Prantsusmaa keskmisest hinnast. Alates novembrist on tõesti sealiha hinnad langenud nii Euroopa Liidus kui ka Eestis. Aprillis-mais pisut hind tõusis ja ootasime tegelikult tõusu ka juunis, kui grillihooaeg on täies hoos. Kuigi tavaliselt on liha hind juunis tõusnud, siis sel aastal see hoopis langes maikuu suhtes – ei ole enam loogikat lihahindade tõusus-languses,” pidi Tuvi nentima.

Piiritaga hind parem kui Eestis. Need Eesti seakasvatajad, kes oma toodangut ekspordivad, saavad välismaalt veidi paremat hinda kui Eestisse müües, kuid nii head hinda, kui Venemaalt saadi, muidugi enam loota pole. “Samas tuleb meil näiteks Lätti ja Leetu müües kanda ka transpordikulu, mis on 5–6 senti kilost,” mainis Urmas Laht. Tema sõnul on sealiha kokkuostuhind tänavu langenud, söödateravilja hind aga odavnes alles mai lõpust. “Kui kevadel puhkes Leedus seakatk, viis see meie piirkonna seakasvatajad olukorrani, kus müüsime elussigu alla 1 euro kilost – sellist olukorda ma pärast 90ndate lõppu ei mäletagi,” lisas Laht.

Turg on väga täis. Oma Lääne-Virumaa kolleegiga nõustub ka  Margo Jäger, kes juhib Ida-Virumaal seakasvatuse, lihatööstuse ja teraviljakasvatusega tegelevat OÜd Sigwar.”Liha hinnad on väga madalad, sest turg on väga täis. Meie firma hakkas tänavu naistepäeva paiku liha hinda alla laskma, sest müük vähenes,” kirjeldas Jäger. Tema juhitav ettevõte müüb liha nii otse restoranidele, lasteaedadele ja koolidele kui ka kaupleb ka Eestimaa erinevatel turgudel ja muudes müügipunktides. Tänavu on ettevõte teinud ka uusi investeeringuid tehnikasse, et efektiivsust tõsta.

Samal ajal rõhutab Jäger, et tema arvates on elus alati rohkem positiivset kui negatiivset ning seda isegi praeguses olukorras, kus kindlust pole enam üldse ja tuleb pidevalt muutuva olukorraga kohaneda. Positiivseks suhtumiseks on Jägeril ka põhjust, sest Sigwar on tänavu müünud umbes 10 000 tonni rohkem liha kui mullu samal ajal.

“Oleme hakanud liha müüma suuremate tükkidena, näiteks pakume poolkere ostmise võimalust. Samuti hoiame üleval kvaliteeti, kogu sigadele antav jõusööt on enda tehtud. Inimesed hindavad kodumaist liha,” loetleb Jäger põhjuseid, miks sel aastal müük ülesmäge on läinud.

Sealiha tuuakse palju sisse

Põllumajandusministeeriumi koostatud lihatööstussektori eelmise aasta ülevaatest selgub, et Eestis suudetakse toota rohkem sealiha kui sise­riiklikult tarbime. Olukord on aga selline, et viime välja suurtes kogustes elussigu ja sealiha ning samas impordime sama koguse, mis välja viime, sealihana tagasi.

Urmas Laht selgitas, et pool Eestis tarbitavast sealihast toodetakse kohapeal, pool viiakse välja. “See aga tähendab, et me viime kvaliteetset ja igakülgselt kontrollitud liha Eestits välja ja toome sisse külmutatud ja taassulatatud sealiha, mis on tunduvalt soodsam kui Eestis kasvatud sealiha.

Olukord nõuab riigi sekkumist

Urmas Laht Vajangu farmist on kindel, et praegu seakasvatuses valitsev raske olukord pole üksiku farmeri probleem, vaid kogu sektori oma ning siin on vaja riigi sekkumist.

“Näiteks Ungari võttis  möödunud aastal vastu seaduse, millega kodumaisele sealiha kokkuostule kehtestati soodsam käibemaksumäär ja sissetoodud sealiha polnud enam konkurentsivõimeline,” kirjeldas Laht.

Abi on ka tänavu seakasvatajatele makstavast erakorralisest toetusest, mida sai PRIA kaudu taotleda kuni 16. juunini. “Kogu toetussumma on 2,6 miljonit eurot ja sektori turu puudujääk tegelikult üle 7 miljoni euro, kuid pisut leevendust toob see siiski,” on Urmas Laht rahul.

Ka OÜ Sigwar juhi Margo Jägeri sõnul vajavad seakasvatajad lisatoetust praegu väga ning tema ettevõte oli üks neist, kes PRIA-lt hiljuti eritoetust taotles. PRIA andmeil laekus 2.–21. maini kestnud taotlusvoorus taotlusi 48, juuni esimese nädala alguse seisuga lisandus veel üks taotlus.

Toetuse saajad selged aasta lõpuks. Euroopa Liidu eelarvest rahastatava eritoetuse eesmärk on parandada tootmisfarmides sigade heaolu, tõhustada farmide turvalisust ning ettevõtjate toimetulekut.

Taotluste esitamise põhiperiood kestis 2.–21. maini. Pärast seda sai hilinenud taotlusi esitada veel 16. juunini, kuid toetuse summa väheneb 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. Tulevase toetuse suurust arvestatakse loomade arvu põhjal. Ühikumäära kinnitab PRIA 24. novembriks ning toetuse määramise või mittemääramise otsused 1. detsembriks.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tanel Trell selgitas, et ühikumäär arvutatakse välja vastavalt meetme eelarvele ja esitatud taotlustele.

“Kõigi esitatud taotluste alusel arvestatakse kokku toetusõiguslike sigade arv ning piltlikult öeldes jagatakse eelarve nende vahel. Ühikumäär arvutatakse ja kehtestataksegi seetõttu alles novembri lõpus, et enne ühikumäära arvutamist peavad toimuma erinevad kontrolltegevused, et teha kindlaks, kes vastavad toetuse tingimustele ja kes on seega õigustatud toetust saama,” kirjeldas Tanel Trell.

 

Tasub teada

Hind langeb, eksport väheneb

Tõsistesse raskustesse sattus seakasvatus 2012. aasta kevadel, kui Venemaa keelas elussigade sisseveo EList. Lisaks keelas Venemaa tänavu jaanuaris sealiha impordi EList.Sigu oli Eestis eelmise aasta lõpus 360 000. Kvartaliga vähenes see 4,2% ning aastaga 4,6% võrra. 2014. aasta I kvartalis vähenes sigade arv 10 000 võrra.Sealiha keskmine hind langes märtsis võrreldes jaanuariga ELis S-klassi lihal ligi 3% ning E-klassil peaaegu 9%.Elussigade eksport vähenes I kvartalis mullusega võrreldes 36%.

Allikas: Põllumajandusministeerium

 

Kommentaar

2014. aasta – ebakindel ja ettearvamatu

Mati Tuvi, Rakvere Farmide juhatajaTänavune aasta on üldiselt olnud tavapärane viimaste aastate kontekstis. Juba ammu ei toimi enam nn nelja aasta tsükkel, kus üks aasta oli väga hea, kaks keskmised ja üks halb kuni väga halb. Juba 2007. aastast alates ei tea kunagi, mida järgmiselt aastalt oodata, sest viljaäri on läinud globaalseks, viljahinnad käivad oma teed, tehes täiesti arusaamatuid ja väga suuri hüppeid üles-alla (pigem on trend küll ülespoole) ja lihahinnad käivad omasoodu. Siin on suurimaks mõjutajaks olnud Venemaa, kes oma järjestikuste keeldudega ja enamasti otsitud põhjustega on sulgenud oma turu ELi elussigadele ja eelmisest aastast ka sealihale.Nii on kulgenud ka 2014 aasta – õnnelikud on need, kellel kodumaine turg olemas (Rakvere Farmid ja veel mõned suuremad ning väiksemad farmid), teised peavad tegelema eelkõige oma sigade turustamisega – peamiselt eksportides Lätti, Leetu ja Poola.

Tulevik prognoosimatu. Mis saab sel aastal edasi, on raske öelda – liha hinda keegi prognoosida ei oska, mida teha saame, on efektiivsuse tõstmine, omahinna alandamine, mida ka lõpmatuseni teha ei saa, sest sead vajavad hoolt ja kvaliteetset sööta ning farmid jätkuvaid investeeringuid.Minu isiklik arvamus on, et Eesti seakasvatajad peaksid rohkem rõhku panema tootmisnäitajate tõstmisele – et tõsta emiste viljakust, et söödakasutus oleks võimalikult optimaalne, et nuumsigade juurdekasv oleks kõrge ja mis kõige olulisem – et sigade tervis oleks korras. Viimasest saab kõik alguse!