ABB: välisnõudlus ei kasva oodatud tempos

Henrikssoni sõnul on Eesti peamise kaubanduspartneri Soome majanduse kasv olnud samuti oodatust nõrgem. "Nõrk on ka teise meie jaoks olulise partneri, Venemaa majanduse kasvuväljavaade, mis omandab topelttähenduse, sest kaubavahetus idanaabriga on oluline ka enamikule meie peamistele kaubanduspartneritele," ütles ABB juht. Ta lisas, et Venemaa ja Ukraina konflikti mõju Eestile ei tohiks üle tähtsustada. Pigem on tegemist emotsionaalse kui ratsionaalse hinnanguga, sest osakaal kaubavahetuse käibest ei ületa üht protsentigi.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on Eesti tööstuse peamisteks murelasteks elektroonika-, trüki- ja plastitööstus, millede kindlustunne halveneb.

Henrikssoni teatel on madalas kindlustundes oma osa kindlasti ka euroala vaoshoitud majandusaktiivsuses. "Riigiti on kontrastid üsna suured. Globaalse majandusaktiivsuse kasv on siiski lootustandev,“ lisas ta.

ABB juhi sõnul on ettevõttel läinud seni hästi, kuid muret valmistab tuulegeneraatorite müük. Henrikssoni sõnul võib globaalse nõudluse seisaku tõttu ABB tänavune eksport jääda eelmise aastaga samale tasemele või isegi pisut kahaneda. Küll aga ootab ta ekspordi kasvu 2015. aastal. "Ekspordi kasvatamiseks peame suurendama müügiaktiivsust," märkis Henriksson.

Ekspordi parendamisel on nähtud mitut varianti, nii sihtriikide/toodete laienemisega kui ka vastupidiselt spetsialiseerumisega. Kuidas Teie vaatate ekspordivõimaluste parendamist, mismoodi oleks mõttekam tegutseda?

Henriksson ütles, et Eesti majandus on viimastel aastatel kasvanud paljuski sisenõudluse arvelt. Tema sõnul on sein peagi ees ning edasine kasv, mis võiks ideaalis olla 3-4% aastas, sõltub välisnõudlusest ja ekspordivõimekusest.

ABB juhi sõnul on spetsialiseerumine kindlasti peamine võimalus koos kuluefektiivsuse ning toodetele võimalikult suure lisaväärtuse andmisega. Oluline märksõna on ka kvaliteet ja paindlikkus tellimuste täitmisel.

"Tegutsemine lähiturgudel peab olema senisest veelgi aktiivsem. Sõltub küll kaubaartiklist, kuid kaugematele turgudele pole mõtet iga hinna eest trügida – mida meil Hiinasse ikka nii väga konkurentsivõimelise hinnaga pakkuda on, mida seal kohapeal ei toodeta? Aga oskusteavet saaks sinna küll müüa,“ ütles Henriksson.