Lohutusauhind: Schulz jätkab Euroopa Parlamendi juhina

Lisaks Schulzile kandideerisid Euroopa Presidendi ametikohale Suurbritannia, Hispaania ja Austria väiksemate parteide kandidaadid, vahendas Bloomberg.

Uues parlamendis on suurim fraktsioon kristlike demokraatide Euroopa Rahvapartei (EPP) 221 kohaga, järgnevad sotsialistid 191 kohaga ning kolmandal kohal on Euroopa Demokraatide ja Liberaalide liidu fraktsioon (ECR), kuhu kuuluvad Suurbritannia peaministri David Cameroni konservatiivid pärast EPPst lahkulöömist.

Alles neljandal positsioonil on 67 saadikukohaga liberaalid, kuhu Eestist kuulub kolm saadikut.

Nigel Farage'i juhitud Suurbritannia Iseseisvuspartei moodustatud Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioon on parlamendis suuruselt seitsmes 48 saadikuga. Prantsusmaa Rahvarinde juhil Marine Le Penil oma fraktsiooni Euroopa Parlamendis moodustada ei õnnestunud.

ECR kritiseeris EPP ja sotside "sobingut" Euroopa Parlamendi juhi valimisel.

"See on meie liidust võlts, vilets ja häbiväärne visioon," ütles fraktsiooni Suurbritanniast pärit saadik Sajjad Karim, kes samuti Euroopa Parlamendi juhiks kandideeris. "See on mandaat jätkata täpselt niisamuti nagu siiamaani," lisas ta. Ehk mandaat jätkata tagaruumi kokkulepetega.

Vastavalt sotsiaaldemokraatide kokkuleppele parlamendi teise suurema fraktsiooni, kristlike demokraatidega (EPP), jagatakse presidendi ametikoht pooleks - 2017. aastani juhib Euroopa Parlamenti sotsiaaldemokraat, sealt edasi 2019. aastani EPP esindaja. Sotsiaaldemokraadid on lubanud toetada ka EPP kandidaati Euroopa Komisjoni juhi kohale.

Vaatlejad prognoosivad parlamendis, kus maikuus toimunud valimiste järel suurenes euroskeptiliste ja Euroopa Liidu vastaste saadikute osakaal (eelmise koosseisu 20%-lt 30%-le), kahe suurema peavoolu fraktsiooni vahel "suurt koalitsiooni".

"Meil tuleb koostööd teha poliitiliste gruppide üleselt," ütles Schulz Strasbourgis, kus Euroopa Parlamendi uus koosseis peab esimest istungit.

Euroopa Parlamendi juhi kohal jätkamine on Schulzile lohutusauhind pärast seda, kui temast ei saanud Euroopa Komisjoni juhti, kuna sotsid tulid valimistel teiseks, ega ka Saksamaa volinikku Euroopa Komisjoni uues koosseisus.

Läinud nädalal nimetasid ELi valitsusjuhid Suurbritannia vastuseisust hoolimata Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks Euroopa Parlamendi valimistel enim hääli saanud EPP esinumbri Jean-Claude Junckeri.

16. juulil hääletab Euroopa Parlament Junckeri kandidatuuri komisjoni presidendi kohale. Samal päeval kogunevad erakorralisele Ülemkogule Euroopa Liidu valitsusjuhid, et otsustada ka teiste tippametikohtade jaotus, sealhulgas mantlipärija Euroopa Liidu Ülemkogu presidendile Herman Van Rompuyle. Siis hakkab juba volinikuportfellide jaotamine.