ELi tippametid juba jagatud?

Võimaliku Ida-Euroopa esindaja osas püsib aga alles küsimärk - Poolas lahvatanud "lindiskandaaliga", kus välisminister lahtise tekstiga USA ja Briti poliitikat kritiseerib, on seni ühe tugevaima kandidaadi Radoslaw Sikorki väljavaated  oluliselt tumenenud.

Üsna tõenäoliselt kinnitab Ülemkogu homme, reedel, Euroopa Komisjoni järgmise presidendi kandidaadiks Luksemburgi kauaaegse pea- ja rahandusministri ning kriisi ajal eurogruppi juhtinud Jean-Claude Junckeri.

Seda hoolimata Suurbritannia peaministri David Cameroni väga jäigast vastuseisust, mis tähendab, et kokkulepe sünnib ilma olulise suure riigi toetuseta.

Sest kuskilt pidi midagi kärisema. Euroopa Parlament raius Lissaboni lepingule toetudes, et ELi mõjukaima ametikoha täidab seekord parlamendivalimised võitnud fraktsiooni üles seatud kandidaat, et anda ametikohale valijate silmis suurem legitiimsus. Cameron on aga raudkindel, et selline vana kooli eurokraat nagu Juncker ei ole kindlasti vastus valijatele, kes Euroopa asjade praeguse seisu suhtes suurt rahulolematust väljendasid.

" Merkel (Saksamaa kantsler Angela Merkel - toim.) tahab Junckerit, öelgu Cameron, mis tahab," deklareeris eile Süddeutsche Zeitungi veebiväljaanne. Junckeri selja taha on üksteise järel joondunud ka teised liikmesriigid.

Reeglina Euroopas riikide arvamusest siiski sel moel üle ei rullita - nii spekuleerivad Taani ajalehed täna, et Taani peaministril Helle Thorning-Schmidtil on head väljavaated saada Herman Van Rompuy mantlipärijaks Ülemkogu presidendi ametikohal. "Thorning võib võita sellest, et tal on kõige vähem vastaseid," kuulutas tänane Jyllands-Posten.

Välja on joonistunud visandid ka teiste tippametikohtade täitmiseks, kus Euroopa Parlamendi juhi kohal jätkaks valimistel sotside esikandidaadiks olnud Martin Schulz, kuna fraktsioon nõustus komisjoni juhi kohal toetama Junckerit. Järgmiseks eurogrupi juhiks saaks aga Hispaania konservatiivist majandusminister Luis De Guindos ning kõrgeks välisesindajaks paruness Catherine Ashtoni järel Itaalia praegune välisminister Federica Mogherini. Itaalia noore peaministri  Mateo Renzi partei suur häältesaak Euroopa Parlamendi valimistel on andnud talle otsustes kaaluka hääle. Toetuse eest Junckerile taotleb ta leevendust euroala reeglite tõlgendamisel. 

Samas on juba itaallase juhtida mõjukas Euroopa Keskpank, mistõttu võimaliku välisesindajana või samuti Ülemkogu presidendina on nimetatud ka kandidaate liikmesriikidest, millel tänavu liidus esimene 10 täis sai. Hiljuti Tallinnas Euroopa Komisjoni praeguse presidendi Jose Manuel Barrosoga kohtudes märkis Eesti peaminister Taavi Rõivas, et ELi mõnel tippametikohal peaks olema ka ELi uute liikmesriikide geopoliitikat hästi tundev isik.

ELi tippametikohtade täitmisel on selle Ülemkogu n.ö miinimumprogramm nimetada kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi kohale, et Parlament selle üle juulis hääletada saaks. Teiste olulisemate ametikohtade täitmiseks võib kohe seejärel toimuda ELi valitsusjuhtide erakorraline ülemkogu. Uue komisjoni järgmise viie aasta strateegia ja peamised väljakutsed on aga arutelu teema juba valitsusjuhtide seekordsel kohtumisel.