Soome pelgab Vene sanktsioonide mõju

Soome toetab Euroopa karmimat joont Venemaa survestamiseks Ukraina kriisis, ütles Soome välisminister Erkki Tuomioja ajalehele Wall Street Journal pärast ministrite kohtumist.

"Me oleme järginud põhivoolu ja järgime ka edaspidi põhivoolu selles osas, kuidas tegeleda Ukraina kriisiga," ütles Tuomioja.

Välisministrid palusid eile, et Euroopa Komisjon ja ELi välisteenistus valmistaksid homseks kiirendatud korras ette võimalikud uued sanktsioonid, mis näevad ette juurdepääsu piiramist ELi kapitaliturgudele ja piiranguid kaitsetööstuse toodangu ja n-ö sensitiivse tehnoloogia Venemaale eksportimisel.

Kui Venemaa konflikti leevendamisele ja lõpetamisele kaasa ei aita, on "kaugeleulatuvamad sanktsioonid vältimatud, kuid seda me ei tahaks," ütles Tuomioja.

Nädal tagasi Brüsselis toimunud Ülemkogul, enne Malaisia lennukiga juhtunud katastroofi, tegi Soome peaminister Alexander Stubb lobitööd uute võimalike Venemaa vastaste sanktsioonide ulatuse piiramiseks, kirjutas WSJ.

Samas, nagu ütles Wall Street Journalile Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituudi direktor Arkadi Moshes, kannatas Soome Venemaa majanduse nõrkusest juba enne igasuguste sanktsioonide kehtestamist. Praegu ei ole tema sõnul see "tõehetk" Soome jaoks veel käes, kus tuleb tõsiselt valida Soome majandushuvide ja poliitilise soovi vahel järgida Euroopa Liidu põhiliini.

Ka tänane Soome päevaleht Helsingin Sanomat muretseb Venemaa vastaste karmimate sanktsioonide mõju pärast Soome majandusele.

Venemaa on Soome jaoks suurim väliskaubanduspartner ja Rootsi järel suuruselt teine eksporditurg. Soome tolli andmeil eksportis Soome läinud aastal Venemaale kaupu 5,4 miljardi euro väärtuses. Kui sanktsioone karmistatakse, mõjub see halvasti Venemaa majandusele ja sealtkaudu Soome majandusele

Soome tööandjate keskliidu Venemaa suuna eest vastutav Kai Mykkänen ütles lehele, et Soome ja Venemaa kaubavahetus võib sellest väheneda 30-40%.

Soome kannataks ka sellest, kui lääneriigid piiravad Venemaa juurdepääsu kapitaliturgudele. See vähendaks Venemaal investeeringuid, palju Soomest eksporditavaid kaupu on aga nn investeerimiskaubad, masinad ja seadmed.

"Koos turismi vähenemisega võib see mõjutada tuhandeid, isegi kümneid tuhandeid töökohti," ütles ta. Halvimal juhul võib Soome SKP sanktsioonide karmistamisest kahaneda 0,5%.

Siiski ei ole mõtet paanikat lõõtsuda, ütleb Mykkänen. Venemaa osakaal Soome ekspordis on "vaid" 10%. Vähemalt osa ekspordist saaks muudele turgudele ümber suunata.

Soome majandusele on negatiivselt mõjunud ka rubla nõrgenemine, mis muudab välismaised kaubad venemaalaste jaoks kallimaks. Nõudlus on vähenenud Soome idaosas, kus käib tavaliselt palju Venemaa turiste. Mitmed Venemaal tegutsevad Soome firmad on laienemisplaanid esialgu seisma pannud.

Soome on suuresti sõltuv ka Venemaa energiast - pea pool Soomes tarbitavast energiast tuleb Venemaalt. Maagaasist 100%, naftast 90%, elektrienergiast 10%.  Ka osa tuumakütusest tuleb Venemaalt ning sõltuvus kasvab veelgi, kui Venemaa riigifirma Rosatom ehitab Fennovoima plaanitava uue tuumareaktori.

Aalto ülikooli tehnilise füüsika professor Peter Lund kahtleb, kas Venemaa energiahooba kasutaks - lääneriikidel on kütusevarud, teisalt sõltub Venemaa ise suuresti energiakandjate müügist saadavatest tuludest. Ka külma sõja ajal ei peatanud Venemaa energiakandjate tarneid.