Kasvavad pinged Ukrainas ja Lähis-Idas koos aeglustuva majanduskasvuga õõnestavad Saksa ettevõtjate tulevikuoptimismi.
Täna avaldatud Saksamaa Ifo instituudi ärikliima indeks, mille aluseks on intervjuud 7000 tippjuhiga, oli juulis kolmandat järjestikust kuud languses.
Indeksi näit alanes juuni 109,7 punktilt juulis 108 punktile, vahendas agentuur Bloomberg. See oli suurem langus kui Bloombergi küsitletud analüütikud olid prognoosinud.
Saksa majandusest on viimasel ajal tulnud mitmeid aeglasema kasvu märke. Mais kahanes tööstustoodang kolmandat järjestikust kuud, tööstuse tellimused on languses ja jaemüük kaks järjestikust kuud kahanenud.
Saksamaa keskpank prognoosis sel nädalal, et Saksamaa SKP, mis esimeses kvartalis kasvas 0,8%, võis jääda teises kvartalis samale tasemele. Poliitiline ebastabiilsus osadel Saksamaa eksporditurgudel varjutab kasvuväljavaateid.
"Saksamaa ei ole geopoliitilistest pingetest isoleeritud ja firmad on mures olukorra pärast Ukrainas," ütles DZ Bank AG ökonomist Michael Holstein. "Majanduskasvu aeglustumine teises kvartalis oli ootuspärane, kuid tagasiminek võib olla arvatust suurem."
Teises kvartalis vähenes majandusaktiivsus ehitussektoris, tööstust tõmbasid tagasi poliitilised probleemid väljaspool riiki, märkis Saksamaa keskpank.
Samas annab värske ostujuhtide indeks lootust, et mõõnahetk majanduses jääb ajutiseks.
Saksamaa keskpank prognoosib tänavu Saksamaa majanduskasvuks 1,9% ja tuleval aastal 2%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sel nädalal kiitis Saksamaa parlamendi alamkoda ülekaaluka häälteenamusega heaks tulevast aastast üleriikliku miinimumpalga kehtestamise.
Saksa tehaste tellimused kukkusid mais rohkem kui analüütikud ootasid, kuna geopoliitilised riskid langetasid kindlust Euroopa suurimas majandusriigis.
Ukraina idaosas süvenev kriis võib hakata kõigutama Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi majandusprognoose.
Rahvusvaheline Valuutafond märgib värskes ülevaates Saksamaa majandusest, et riik võiks ja peaks infrastruktuuri investeerima kümme korda rohkem.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.