Lääne sanktsioonid pitsitaks Vene panku

ELi karmimad sanktsioonid loodetakse kokku leppida homme.

Üks olulisemaid neist piirab Venemaa pankade juurdepääsu Euroopa Liidu kapitaliturgudele. ELi pankadel keelatakse Venemaa uute võlakirjade ja aktsiate ost.

Ajalehe Financial Times kaudu lekkinud dokumendi järgi ostsid Euroopa Liidu pangad mullu peaaegu poole Venemaa pankade emiteeritud võlakirjadest.

ELi sanktsioonid seavad ohtu ligi 300 miljardi dollari suuruse rahakanali. 2013. aastal kasvasid välismaised otseinvesteeringud Venemaale 83%, 94 miljardile dollarile (3,8% SKPst). Koos kõigi välisnõuetega Venemaa pankades, mida oli esimeses kvartalis 209 miljardit dollarit, võivad Euroopa Liidus kaalumisel olevad sanktsioonid koos võimalike uute USA sanktsioonidega selle olulise likviidsuskanali ohtu seada.

Pankadele lisab probleeme ka Venemaa keskpanga värske baasintressimäära tõstmine 8%-le. Tänavu on see juba kolmas intressimäära tõus (intressimäärad on tõusnud 250 baaspunkti võrra), mis samuti suurendab pankade laenukulusid ja vähendab marginaale.

Sanktsioonid suurendaksid Venemaa pankade sõltuvust keskpangast, mis viimastel aastatel on kasvanud. Kui 2011. aastal laenasid Venemaa kommertspangad keskpangast 10 miljardit dollarit, siis järgmisel kahel aastal kasvas summa 70 miljardile dollarile ja on nüüd kerkinud 144 miljardile dollarile. Kui Euroopa pankadel keelatakse Venemaa suurimate pankade võlakirjade ostmine, tähendab see Venemaa pankade jaoks laenuraha kallinemist. Kasvavad nii võlad kui ka laenukulud.

Euroopa Liidu pankadest tähendaksid ELi võimalikud sanktsioonid suurimat riski Prantsusmaa pankadele.

Praegu on Euroopa Liidu pankade nõuded Venemaa pankades 155 miljardit dollarit, millest Prantsusmaa pankade osa on 47,3 miljardit dollarit. Teisel kohal on Itaalia pangad 25,8 miljardi dollariga. Saksamaa ja Hollandi pankade nõuded on mõlemal juhul veidi üle 10%. Kui Prantsusmaa pankade nõuetele Venemaa pankades lisada kahepoolne kaubavahetus (26,1 miljardit dollarit, Prantsusmaa on Venemaa suuruselt 10. kaubanduspartner), kannataks karmimatest ELi sanktsioonidest Venemaa suhtes ilmselt enim Prantsusmaa majandus.

Märkimisväärselt mõjutaksid ELi karmimad sanktsioonid ka Austria Raiffeisen panka ja Ungari OTP panka, mille laenuportfellis on Venemaa laenude osakaal üle 10%, vastavalt 12% ja 10,8%. Venemaa harud võivad vajada emapanga toetust.

Karmimate sanktsioonidega seab EL ohtu ka oma kaubavahetuse Venemaaga. Kui USA kaubavahetus Venemaaga oli mullu 44 miljardit dollarit, mis jäi alla isegi kaubavahetusele Belgiaga, siis ELi kaubavahetuse maht Venemaaga on 390 miljardit dollarit.