Norra naftafond, mis on maailma suurim riiklik investeerimisfond kogumahus 890 miljardit dollarit, vaatab kriitilise pilguga üle oma Venemaa investeeringud.
Norra ei ole küll Euroopa Liidu liige, mille diplomaadid täna Venemaa vastaste sanktsioonide karmistamist arutavad, kuid Norra valitsuse teatel ollakse valmis oma investeeringuid kohandama vastavalt geopoliitilises kliimas toimunud muutustele, vahendas agentuur Bloomberg.
"Kui Venemaa vastased majandussanktsioonid, mida Norra toetab, peaksid mõjutama naftafondi investeeringuid, " ütles Norra rahandusministeeriumi pressiesindaja Runar malkenes, "tuleb fondil vastavalt uuele olukorrale teha vajalikud muutused."
Fondil on Venemaal märkimisväärsed investeeringud, ütles tänavu aprillis fondi tegevjuht Yngve Slyngstad.
2013. aasta lõpus oli fondil 3,6 miljardit dollarit investeeritud Venemaal aktsiatesse ja ligi 4 miljardit dollarit ettevõtete ja valitsuse võlakirjadesse. Fondi pressiesindaja ei avalikustanud agentuurile Bloomberg, kas fond on juba hakanud oma investeeringuid Venemaal koomale tõmbama.
Norral ei ole otsest kohustust ELi võimalike sanktsioonidega liituda. Samas ütles Norra välisministeeriumi pressiesindaja, et on oluline, et piirangutel Venemaa suhtes, mida Norra toetab, oleks võimalikult lai baas.
Selle aasta esimeses kvartalis kannatas Norra naftafond juba Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti ägenemisest. Fond kaotas Venemaa valitsuse võlakirjadesse tehtud investeeringult 9,7%.
Fondi suurim investeering Venemaal on 4,6%ne osalus VTB Bankis, mille väärtus 2013. a majandusaruande järgi oli 888 miljonit dollarit. VTB aktsia kukkus täna 4,1%. Fondil on 0,5%ne investeering ka Gazpromis. Kokku on fondil 65 erinevat investeeringut Venemaal.
Seotud lood
Norra naftafond teatas, et loobub kahest Lõuna-Korea aktsiast eetilistel põhjustel, kirjutas Kauppalehti.
916 miljardit dollarit haldav Norra naftafond kaalub energia tootmiseks fossiilkütuseid põletavatest Euroopa kommunaalettevõtetest miljardite dollarite ulatuses investeeringute välja tõmbamist.
Teravnev vastasseis Ukrainas ning Venemaa presidendi Vladimir Putini järeleandmatus suurendavad tõenäosust, et käiku lähevad karmimad sanktsioonid.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.