• OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5001,05%5 772,92
  • DOW 300,88%42 160,66
  • Nasdaq 1,32%18 419,2
  • FTSE 100−0,14%8 172,39
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,91
  • OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5001,05%5 772,92
  • DOW 300,88%42 160,66
  • Nasdaq 1,32%18 419,2
  • FTSE 100−0,14%8 172,39
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,91
  • 12.08.14, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Iseteeninduslike autopesulate õitseng

Veel tagasilöökideta iseteenindusega autopesulate äris käib võidujooks turu hõivamise nimel.
2012. aastal avas Sõpruse puiesteel uksed Tallinna esimene iseteenindusega autopesula Smartwash Autopesulad OÜ. Sügiseks plaanib Smartwash avada järgmise selvepesula ning kolmas autopesula peaks valmima aasta lõpuks. “Äri on vaja laiendada,” põhjendas Smartwashi juhatuse liige Denis Grigorjev uute pesulate loomist. Et kliendid oleksid teenusega rahul ning et pesusoovijate järjekord väheneks, ehitabki Smartwash juurde kaks uut selvepesulat.
Teenuse populaarsus üllatas. Kuigi Grigorjev arvas, et iseteenindusega autopesula võib osutuda populaarseks, oli teenuse vastuvõtt oodatust parem. “Hind paneb kliendile asjad paika,” selgitas ta selvepesula eelistamist ­automaatpesulatele. Tema sõnul on iseteenindusega autopesulas ühe korra pesu hind suhteliselt odav – kolm kuni neli eurot.
Seevastu algavad Statoili automaatpesulates hinnad kümnest eurost ning selvepesulast on need kordades kõrgemad. “Inimestele meeldib oma ­autot pesta,” toob Grigorjev välja ühe põhjuse, miks iseteenindusega autopesulad on muutunud populaarseks, lisaks soodsale hinnale.
Eelmisel aastal kujunes Smartwash Autopesulad OÜ käibeks 132 000 eurot ja  puhaskasumiks 58 000 eurot, märkis Grigorjev. Grigorjevil on keeruline selle aasta käivet ja kasumit prognoosida, sest kõik sõltub uue pesula avamisest. Kui uut autopesulat ei jõuta avada, jääb käive umbes samale tasemele nagu eelmisel aastal. Tema selgitusel on autopesulatesse tehtavad investeeringud oluliselt suuremad, kui võiks arvata, ning korralik laenukoormus on vältimatu. Ta märkis, et esimene pesula, mis töötab kolmandat aastat, pole veel end ära tasunud.
“Neid tekib nii palju, et ühel hetkel on neid liiga palju, ja siis tekib moment, kus kukuvad ära sellised, mis ei ole populaarsed, ja jäävad sellised, mis on kvaliteetsed ja järjepidevad,” prognoosib Gri­gorjev selvepesulate tulevikku. Tema sõnul hakkab Tallinnas ruum selvepesulate jaoks otsa saama ning üle kahekümne pesula pole mõtet pealinna teha.
Madal hind meelitab kliente. Kuu lõpuks plaanitakse pealinnas avada uus selvepesula, mis kuulub Wash24 OÜ-le. “Vaatasime, kuidas Smart­washil läks Mustamäel – kogu aeg on pikad järjekorrad – samas on ka Euroopas see päris laialt levinud,” selgitas Pae tänaval asuva iseteenindusega autopesula tegevjuht Taavi Köhler uue pesula tegemist. Köhleri sõnul on selvepesula kõige suuremaks plussiks odavus.
Statoilist on iseteenindusega autopesula umbes kolm korda odavam, Lukoilist kaks korda soodsam, täpsustas Köhler. Positiivseks küljeks on võimalus valida ise autopesu intensiivsus, mis mõjutab ka hinda. “Kui auto on ainult natuke porine või natuke tolmune, siis ei pea kõiki programme võtma. Paned euro sisse ja lased lihtsalt selle tolmu survega maha,” selgitas Köhler selvepesula eeliseid.
“Mägedel” on autopesula hädavajalik. Köhleri sõnul sobibki selvepesula just piirkonda, kus on palju kortermaju, näiteks Tallinnas Lasnamäele ja Mustamäele. Eramaja omanikud pesevad reeglina autosid oma maja juures, aga kortermaja elanikel selline võimalus puudub, põhjendas Köhler. Võrreldes selvepesulat automaatpesulaga, toob ta ainukese miinusena välja külmad talveilmad, mil inimestel on ebameeldivam oma autot pesta, kuid ka sel ajal saab pesulat kasutada.
Tootja praktikast Ida-Euroopas on kõige väiksema käibega kuud siinsetes piirkondades juuli, mil eriti ei saja vihma ning seetõttu ei saa ka ­autod eriti mustaks, ja jaanuar, mil ilmad on külmad, selgitas Köhler. Kõige suurem on käive aga kevadel ja sügisel.
Köhleri arvates on turul ruumi veel vähestele uutele tegijatele. Ta märkis, et esimene pesula avati Rakveres 2010. aastal, aasta või kaks hiljem alustas Tallinnas Sõpruse puiesteel pealinna esimene iseteenindusega autopesula, 2012. avati selvepesula Tallinnas Retke teel, 2013. aasta lõpust tegutseb selvepesula Pärnus ning 2014. aastal on avatud Haapsalus üks ja Tallinnas kaks iseteenindusega autopesulat. Kuigi mujal Euroopas pole enam selvepesulad uudne ärimudel, on Köhleri sõnul näha, et Eestis on hetkel huvilisi väga palju.
Iseteenindusega autopesulate puhul on tegemist äriga, kuhu ettevõtte omanikel ei tule investeerida palju aega, märkis Köhler. Et äris püsima jääda, tuleb pidevalt analüüsida turgu ja mõelda mõned aastad ette, selgitas Köhler. Ta täpsustas, et praegu on selgelt käimas turuosa hõivamine ning et mingist hetkest alates pole enam mõistlik pesulaid juurde ehitada. Wash24 OÜ juhatus plaanib kaasata investoritelt lisaraha, et haarata turul paremat positsiooni. Köhler märkis, et praegu otsitakse investorit.
Selvepesulad levivad, konkurents kasvab. ABCD Partners OÜ-le kuuluv Mündipesula avas kaks kuud tagasi Haapsalus esimese iseteenindusega autopesula. Lisaks tegutseb Tallinnas kaks Mündipesula selvepesulat. Kui ettevõte alustas tegutsemist iseteenindusega autopesulatega, polnud selvepesulaid veel Eestis, kuid Euroopas olid need ammu juba olemas, põhjendas Mündipesula juhatuse liige Jüri Vask pesulate loomist.
“Usun, et lähima kahe-kolme aasta jooksul on hüppeline pesulate avamine igal pool,” prognoosis Vask. Pärast seda turg stabiliseerub ning siis läheb konkurents suuremaks just teenuste pakkumisel, märkis Vask. Kui tema sõnul näevad praegu selvepesulate omanikud konkurentsi pigem kohtade otsimises, siis tulevikus on suurem mõju kvaliteedil, teenuste arvul ja kliendisõbralikkusel.
Eelmise aasta oktoobris avas uksed ka Pesuhoov, mis on esimene iseteenindusega autopesula Pärnus. “See on selline esimene eufooria. Kui kunagi kõik tegelesid metalliäriga, siis kõik arvasid, et tuleb metalliäriga tegeleda. Kui kõik hakkasid puiduga tegelema, siis iseenesest mõistetavalt hakkasid kõik puiduga tegelema. Kui kõik hakkasid kinnisvara arendama, siis tahtsid kõik kinnisvara arendada. Nähtavasti on selle pesulavärgiga nüüd sama lugu,” põhjendas Pesuhoovi tegev­juhataja Toomas Raid iseteeninduslike autopesulate populaarsust. “Tagasilööke selles äris pole veel keegi tunda saanud,” lisas ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 13:28
Profitus laieneb Eestisse: uus lootus innovatiivseks rahastamiseks skeptitsismi keskel
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele