Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liikme Roomet Saaliste sõnul pole põllumajandus kingavabrik, mille saab hetkega kinni keerata. Tema sõnul tuleb riigi eelarvalisi vahendeid sektori toetuseks leida.
„Põllumajandussaaduste hinnad on langenud, teraviljahinnad langevad, piima hind on hakanud langema, ka sealiha hind on surve all. Sel aastal tabab põllumajandustootjaid korralik otsetoetuste langus. Riik pole leidnud vahendeid üleminekutoetuste maksmiseks. 24st miljonist eurost oleks käinud jutt,“ rääkis Sõrmus pressikonverentsil.
Järgmiseks aastaks peaks tema sõnul olema võimalik põllumajandustoetusi aga planeerida, koalitsioonileping seda ette ei näe, kuid seda võimalust tuleks uues olukorras Sõrmuse sõnul kaaluda. „Põllumajandus pole kingavabrik, mida saab päevapealt kinni keerata," lisas ta.
Sõrmus rõhutas ka uute turgude leidmise vajalikkust, ka siseturul ekspordi toetamist ning Eesti põllumajandussaaduste ja toodete arendamise olulisust. "Riigieelarveliste vahendite kasutamine kriisi leevendamiseks on hetkel möödapääsmatu," rääkis Sõrmus.
Väliskaubanduse minister Anne Sulling märkis pressikonverentsil peale arutelu koos ettevõtjatega, et riik aitab ettevõtjaid läbi EASi programmide ja samuti hakatakse tegema kontaktreise uute turgude leidmiseks. "Ülejäävad tooted tuleb suunata teistele turgudele. Tegeleme sellega koostöös EASiga. Alustuseks kontaktreisidele, kuhu oleme ise ka kaasa minemas, on ka ekspordibuldooser variant, EAS pakub samuti ka ekspordipartneri leidmise teenust,“ märkis Sulling.
Ta lisas, et suur osa Venemaale minema pidanud kaubast on lühikese realiseerimistähtajaga. Ta rõhutas, et piiriäärsed alad võiksid rohkem reklaami teha oma toodetele, et kutsuda üles elanikke oma kaupu ostma ka üle piiri.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!