Põllumajandusministeeriumis toimunud kohtumisel märkis põllumajandusminister Ivari Padar, et Vene sanktsioonide tõttu kannatanud Eesti ettevõtjate aitamise üheks võimaluseks oleks eelarvesse erakorraliste vahendite planeerimine.
„Tegemist on ELi ja Venemaa vahelise konfliktiga, olulised on ühtsed kriisilahendamise meetmed. Spetsialistide tasandil kohtutakse Euroopa Liidus juba homme Brüsselis,“ märkis Padar pressikonverentsil. Ta lausus, et ELi põllumajandusministrite kohtumisel arutatakse võimalikud abimeetmed läbi ja septembri alguseks on Padari sõnul selles osas juba parem pilt ees.
„Järgmise 7 aasta eelarve võimalused on 2 miljardit, maaelu edendamise sihtasutusel on omad võimalused, tuleb analüüsida, kas sinna on riigieelarvest vahendeid vaja juurde tõsta. 6. augustist on mööda läinud 5-6 päeva, hetkel me ei tea veel, millisel määral langus tuleb. Piimast rääkides, siis 600st tonnist, mis Leetu viiakse, on 200 tonni puhul raskused nüüd. Oluline on ka see, kuidas Leedu olukorra enda poolt lahendab. Peame analüüsima pidevalt, liiga värske on asi, et oleks konkreetseid numbrilisi lahendusi,“ märkis Padar.
ELi sekkumiskokkuostu meetmed rakenduvad Padari sõnul siis, kui piima hind langeb alla mingi piiri. "Kokkuostumeetmetega kõrvuti peetakse läbirääkimisi ka piimakvoodi ületamise tasude teemal näiteks – need tuleb nüüd laualt maha saada,“ rääkis Padar.
Ministri sõnul tuleb üle vaadata ka põllumajandustoetused 2 miljardi euro ulatuses kaheks edasiseks aastaks, vastavalt sellele, kuidas uus olukord nõuab. Samuti tuleks Padari sõnul 2015. aasta eelarve läbi analüüsida, et mõista, millised riigieelarvelised võimalused tekkinud olukorda paremini leevendada võimaldavad.
„Teemaks tuleksid ka võimalikud eksporttoetused. Siseriiklikus plaanis tuleks fookusesse võtta uued sihtturud. Oluline on ka piimatootjate investeeringud tootmise moderniseerimisse – need investeeringud peavad saama toetatud. Ei tohi juhtuda nii, kus tublid inimesed on teinud kulutusi ettevõtmisesse ja nüüd ajutiste raskuste tõttu need hävinevad,“ märkis Padar.
Ta lisas, et tuleb läbirääkimisi pidada ka pankadega. „Tuleb ka pankade võimalused üle vaadata, et neile ettevõtetele anda vajadusel maksepuhkust,“ rääkis Padar, vihjates, et kinnisvarabuumi aegu käidi ka pankuritega läbi rääkimas.
Kalatoodete puhul on veidi veel aega, sest sügisene püük algab oktoobris ja selleks ajaks tuleks meetmed kokku saada. Padari rõhutas, et võtmekohal on hetkel ka sisemaine tarbimine „Kui eestlased tarbiksid ühe klaasi piima aastas rohkem, oleks see juba 10% Eesti piimatoodangust,“ märkis Padar.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Kalaliidu juhi Valdur Noormägi sõnul oleks üheks võimaluseks riigil Vene sanktsioonide tõttu raskustesse jäävaid ettevõtteid aidata nii, et antakse töö pealt makstavates maksudes ettevõtjale puhkust.
Piimandusühistu E-piim juht Jaanus Muraka sõnul puudutavad Venemaa sanktsioonid mitte ainult sinna eksportinud ettevõtteid vaid kogu sektorit.
Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liikme Roomet Saaliste sõnul pole põllumajandus kingavabrik, mille saab hetkega kinni keerata. Tema sõnul tuleb riigi eelarvalisi vahendeid sektori toetuseks leida.
Estover OÜ juhatuse liige Ago Teder rääkis, et neid tabas Vene turust ilma jäämine kaheksa kuu eest ning mingisuguseid lisamuutusi tänased Venemaa sanktsioonid neile kaasa ei toonud.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.