Piimandusühistu E-piim juht Jaanus Muraka sõnul puudutavad Venemaa sanktsioonid mitte ainult sinna eksportinud ettevõtteid vaid kogu sektorit.
„Venemaa tagasilöök ei puuduta enam ainult neid ettevõtteid, kes Venemaale müüsid, vaid kogu sektorit, sest tänaseks on farmeritele makstavad piimahinnad langenud või langemas 50 protsenti,“ rõhutas ta.
Murakas rääkis, et Venemaale müüs E-piim võrdlemisi laia sortimenti, mis suuresti ühtis Eestis müüdavate kaupadega. Murakas nentis, et Vene turg oli hea seetõttu, et sinna sai müüa kõrgema lisandväärtusega tooteid, ehk siis lisaks lihtsalt tooraine müügile ka juba lõpptarbijale mõeldud tooteid ning nende eest paremat hinda küsida.
Vene turu äralangemise järel jäävad täna kasutuseta Vene turule mõeldud pakendid. „Ettevõtetel on neid ladudes väga suure raha eest ja need pakendid jäävad lihtsalt seisma,“ nentis ta. Murakas märkis, et toodete puhul, mis on juba vene keelsetesse pakenditesse pakendatud on küsimus, kas tooted pakendatakse lihtsalt ümber või võetakse eeskuju Soomest.
Nimelt lubas Soome veterinaaramet ajutiselt müüa soomlastele tooteid vene keelse pakendiga. Kauplauses peab aga olema toote juures silt, mida see toode sisaldab. See vähendab nende ettevõtete kulusid, kes niigi kannatavad turu kadumise tõttu kahju.
Viimase kaheksa kuu jooksul on piimatoodete eksport Venemaale langenud pea neli korda, Venemaa sanktsioonidest sai aga jäämäe tipp. Kui aasta varem eksporditi jaanuarist augustini piimatooteid statistikaameti andmeil Venemaale ligi 50 miljoni euro väärtuses, siis sama aja vältel on tänavu summa kahanenud 15 miljoni euroni, piimatöösturid märgivad aga, et kriis ei puuduta ainult neid, kes Venemaale eksportisid vaid kogu sektorit. Venemaale jõudis kogu Eestist eksporditavast kaubast 19, 2 protsenti, millest piimatooted moodustasid 20 protsenti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Üks hädaabi variant võiks olla müüa põllumajandustooteid läbi Türgi Venemaale, kuid seda, mida nüüd teha, tuleks küsida eelkõige nende käest, kes olid tugevad sanktsioonide pooldajad, kuid täna on nad vait, ütles Standardi suuromanik Enn Veskimägi.
Sanktsioonide teema on utreeritud ja pigem tuleks mõelda suures plaanis, leidis Krimelte üks omanikest Jaan Puusaag.
Venemaa sanktsioonide tõttu raskusesse sattunud ettevõtted peavad end ennekõike ise abistama, leiab suurettevõtja Jüri Mõisa.
Tavidi suuromanik Alar Tammingu arvates näitab sanktsioonide kehtestamine lihtsalt sellepärast, et USA või EL seda teeb, näitab Eesti kui suveräänse riigi olemasolu puudumist.
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.