EL toetab sanktsioonidest kannatavaid talunikke

Euroopa Komisjon teatas eile, et erakorralist toetust saavad tomati, porgandi, pea- ja lillkapsa, piparde, kurkide, seente, õunte, pirnide, marjade, viinamarjade ja kiivide kasvatajad. Seesuguse toodangu puhul on talunikel vähe võimalusi oma toodete erakorraliseks ladustamiseks või uute turgude leidmiseks.

“Arvestades turul tekkinud olukorda pärast seda, kui Venemaa kehtestas piirangud ELi põllumajandustoodetele, käivitan tänasest ühtse põllumajanduspoliitika kriisimeetmed, mis vähendavad rea puu- ja köögivilja pakkumist ELi turul, kui hinnasurve eelolevatel kuudel peaks liiga suureks minema,” ütles eile ELi põllumajandusvolinik Dacian Ciolos.

Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin märkis abipaketist kuuldes, et pelgalt summa põhjal ei saa otsustada, kas pakett on mõistlik ning kas Eesti aiandussektor seda vajab. “Oluline on paketi sisu ehk kuhu see raha täpsemalt suunatakse,” lausus Strastin.

Tema sõnul on Eesti aiandussektor olnud kogu aeg alarahastatud, samal ajal kui poelettidel pakuvad importköögiviljad kohalikele toodetele karmi konkurentsi.

ASi Grüne Fee Eesti juhataja Raivo Külasepp ütles, et Euroopa Liidu plaanitavatest toetustest on Eesti katmikaiandusettevõtetel midagi saada peaaegu võimatu. Tema sõnul on eri riikides erinevad toetusmeetmed ning see paneb ettevõtjad turul ebavõrdsesse olukorda.

Kaks põhiprobleemi. Strastini sõnul on kodumaisel aiandussektoril kaks põhiprobleemi, millega silmitsi seistakse. Kõigepealt mainitud Poola õunte ja muude importviljade massiline sissetung, millega paratamatult võidelda ei suudeta, ning ka jaekettide otsused, missuguseid tooteid müüa. Strastini hinnangul käib küll hoogne kampaania, mis soovitab inimestel kodumaiseid tooteid tarbida, kuid jaekettide näol on tegemist justkui vahelüliga, kes otsustab, missuguseid tooteid oma köögiviljariiulitele lubatakse. “Kui jaeketid ei reageeri nendele loosungitele, siis ei saa kampaania ka edukas olla,” selgitas ta.

Hinnasurve? Läti majandusportaal Dienas Bizness kirjutas, et Läti talunikud ei suuda oma kaupa turustada ning peavad seda müüma kas alla omahinna või suisa hävitama.

Strastin uskus, et hinnasurvest ei pääse ka meie.

Külasepp jäi napisõnaliseks, vastates küsimusele, kas tarbija võiks tänavu saada Luunja kurki poest oluliselt madalama hinna eest kui muidu. “Madala hinna või hinnataseme dikteerib ikka nõudmise ja pakkumise vahekord turul. Toode on kiiresti riknev ning tuleb maha müüa,” ütles ta. Külasepp märkis, et riigi abi on teretulnud, arvestades, et Grüne Fee Eesti on meie olusid arvestades nii arvestatav maksumaksja kui ka tööandja.

Mis puudutab aga võimalikku hinnasurvet ning importköögiviljade seljavõitu kodumaiste toodete üle, pole teistest riikidest meie poelettidele toodavate eksootiliste viljade hinnad eriti langenud.

Viljade Maailm OÜ ostujuht Maksim Poddujev rääkis, et praegu on viljade maaletoojate jaoks huvitavad ajad – mõnevõrra ootamatult pole hinnad langenud nii palju, kui arvata võis.

Hinnad ei sula. Poddujev ütles, et mõneti on hämmastav, et hispaanlased, kes viisid tema sõnul iga päev tuhandete veokitega vilju Venemaale, pole hindu alla lasknud. Sama kehtib ka Itaalias ja Hollandis. Siiski on oluline ära märkida, et lisaks sanktsioonidele avaldab hinnale mõju ka viljade kasvuhooaeg – mida aeg edasi, seda odavamaks läheb kaup.

“Ootasime hindade alanemist juba eelmisel nädalal,” selgitas Poddujev ning imestas, et vastupidiselt arvatule ei ole hinnad langenud.

Alanenud on näiteks Poola õunte hinnad ning ka Lätist tulev kaup, viimasega tegeleb ettevõte küll Poddujevi sõnul vähe. “Kuna me lätlaste kaupa eriti ei müü, siis see märkimisväärset mõju ei avalda,” lisas ta. Poddujevi sõnul on sisseostuhindade mõningane muutus tunda ka tavatarbija jaoks, ent seda nihkeajaga. Näiteks peaksid Poola õunad olema tarbija jaoks odavamad ühe-kahe nädala pärast.