Baltimaadesse suuri NATO vägesid ei tule

Septembris toimuval NATO tippkohtumisel arutatakse muid meetmeid alliansi idapiiril olevate riikide kaitseks - rohkem sõjalisi õppusi, selgem käsuliin, varustuse eelpaigutus, mida saaks vajadusel kiiresti käiku lasta, vahendas Merkeli visiiti agentuur Bloomberg.

NATO meetmed vastuseks allianssi mitte kuuluva Ukraina survestamisele Venemaa poolt "ei sisalda alalise väekontingendi paigutamist, kuid me saame oma koostööd tõhustada väga mitmel muul moel," ütles Merkel.

Merkel ütles, et ei soovi rikkuda 1997. a koostöökokkulepet NATO ja Venemaa vahel, kus mõlemad pooled lubasid, et ei kohtle vastaspoolt vaenlasena.

NATO vastusammud, mis avalikustatakse 4.-5. septembril toimuval tippkohtumisel, on kompromiss 28 liitlasriigi huvidest, sest paljud riigid nii läänes kui idas tahavad jätkata Venemaaga ärisidemeid.

NATO peab kinni 1997. aastal antud lubadusest, et hoidub märkimisväärse väekontingendi alalisest paigutamisest Ida-Euroopasse, ütles Bloombergile üks NATO diplomaat.

Ja mitte kõik riigid NATOs ei jaga Balti riikide soovi alliansi tugevdada. Ida-Euroopa riikidest on skepsist väljendanud näiteks Ungari ja Slovakkia. Türgi aga tõttas kasu lõikama Venemaa poolt ELi põllumajandussaadustele kehtestatud impordikeelust.

"See on 100% positiivne, me peame sellest võimalusest kinni haarama, Venemaa suudab alla neelata kõik, mis me toodame," tsiteeris Wall Street Journal läinud nädalal Istanbuli kaubanduskoja peaassamblee asepresidenti Ahmet Ozerit.

Mullu müüs Türgi Venemaale kaupu 7 miljardi dollari väärtuses, mis Ozeri sõnul võib veerandi võrra kasvada, kui Venemaa peaks varem EList, Austraaliast, USAst, Kanadast ja Norrast imporditud toidu asendama muuhulgas Türgi kaupadega.

"Kui Türgi käitub nii, nagu poleks ta osa läänest ega NATOst, valides selle asemel kasulõikamise, tekitab see kindlasti poliitilisi pingeid," ütles lehele endine Türgi diplomaat Sinan Ulgen, kes nüüd on teadur Brüsseli Carnegie rahvusvahelise rahu sihtasutuses.