Hooldus Plussi OÜ juhi Raivo Tasso sõnul pole tütarettevõttega mingeid probleeme, aga Äripäevale täpseid vastuseid anda ta ei soovinud. „Küsige RKASi käest,“ ütles ta intervjuus.
Hooldus Pluss OÜ juhi Raivo Tasso sõnul pole tütarettevõttega mingeid probleeme, aga Äripäevale täpseid vastuseid anda ta ei soovinud ning suunas küsimused omanikule. „Küsige RKASi käest,“ ütles ta intervjuus.
Hooldus Pluss on RKAS tütarettevõte. Ehk siis Riigi Kinnisvara annab iseendale tööd..
Ei. Ei, ei, ei. Ainult läbi hangete saame tööd, täpselt nagu kõik teised turul osalejad.
Tekib siiski küsimus, miks Hooldus Pluss turule üldse loodi? Miks see vajalik oli?
Mis vajadusel... seda peaks küsima ikka Riigi Kinnisvara käest.
Hankekorraldaja tütarettevõttena on teil ju võimalus näha teiste ettevõtete pakkumisi ja sedasi enda hindasid vastavalt vajadusele korrigeerida, et hange võita.
Ei ole. Kuidas saaks näha? Riigihanked on elektrooniline süsteem. Mitte kuidagi pole võimalik neid näha.
Korraldajal ju on?
No korraldajal. Pakkumised tehakse ju üheaegselt, see on kõik elektrooniline. Ma ei näe siin midagi imelikku. Ei, meil ei ole võimalik hindasid näha. Siis oleks ju väga lihtne, kõik ehitusfirmad saaksid teiste hankeid näha, aga kõik on elektrooniline.
Point on see, et korraldaja saab vaadata. Te olete RKAS tütarettevõte.
Aga isegi kui korraldaja saab vaadata, siis mis sellega muutub – kõik riigihanked on ju hankekeskkonnas kontrollitavad. Ma pole isegi mõelnud selle peale, see on nii kapitaalselt üles ehitatud. Ma jään vastuse võlgu, ma ei oska öelda.
Selge. Kui tihti te osalete hangetel?
Osaleme ikka enamikel, paraku pole me kõiki võitnud.
Kas jälgite hankeid ise registrist või antakse teile märku, et hakatakse korraldama?
Aga see on kõik avalik info, kõik kinnisvara hooldusfirmad on kursis, millal hanked tulevad. Vastavalt tingimustele on kõigil võimalik neist osa võtta.
Oskate ehk öelda näiteks protsentuaalselt, mitmes hankes osalete ja mitmes võidate?
Pole me siin tuhkagi võitnud, üsna kehvasti on läinud. Oleme mõned võitnud, meil on hetkel 46 objekti.
Tundub küll päris palju.
Viimase hankega võitsime 23 objekti. Terve RKAS jagas minu teada Eestis piirkondade vahel ära objektid, Põhja piirkonnas läks jagamine kaheks. Ühe võtsime meie. Lõuna ja ida piirkondades oli kaks pakkumist, läänes üks. Nii et ei ole väga palju, meie saime ainult ühe. See pole palju.
Osade Riigi Kinnisvara hangete kohta, mida te võitnud olete, pole kusagil mingit märki järel, et see ka tegelikult toimunud on. Näiteks riigihanke registrist ei leia nende kohta infot. Miks see nii on?
Ma ei oska sellele vastata, ma ei tea miks see nii on. Eriti kui konkreetselt ei tea, mis objektist juttu on.
Näiteks Väike-Sõjamäe 22A objekt.
Eeeeee…. Jah. Ma tean, et see on hästi keeruline objekt. Ah et polnud kusagil kirjas hanget…
Kas teie osalesite selle objekti hankes riigihangete registri kaudu?
Selle korraldas RKAS sisehankena, mis oli otse meile suunatud.
Otse teile suunatud hange?
RKASil on õigus korraldada ise hange ja.. no ma ei oska öelda, tõesti, küsige RKASi käest, nemad on pädevamad vastama, kuidas nad saavad niimoodi teha. Aga sellistele objektidele, mis on n-ö tundlikud, neile võib korraldada suunatud sisehankeid. Väike-Sõjamäe 22A objektil oli minu teada nii, et eelmine hooldaja, kes pakkumise tegi, polnud nõus enam täitma teatud tingimusi. Sel objektil on väga keeruline sissepääs, seal on tegemist helikopterite angaaridega. Minu teada polnud nad nõus tegema teatud lubasid. Mingi selline asi oli, ma ei oska öelda.
Sel suunatud hankel osalesite siis ainult teie?
Minu teada suunatud hangetel jah ei pea teised kandideerima. Teatud põhjustel saab RKAS neid korraldada selliseid hankeid eriti tundlikele objektidele.
Ikka jäävad küsimused õhku.
No ma saan aru, et tekitab küsimusi. Parema vastuse saate ikka RKASi käest, ma ei taha siinkohal kommenteerida.
Seotud lood
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) hangib hooldustöid oma tütarettevõttelt Hooldus Pluss OÜ. Kuigi eraettevõtjate arvates solgib see turgu, ei näe kummagi riigifirma juhid olukorras probleemi, kirjutab Äripäev neljapäevases kaaneloos.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.