Maksusüsteem on ajale jalgu jäänud

Samas lahknesid arvamused käibemaksu puudutavas - ühed arvasid, et erisused tuleks kaotada, teised pooldasid hoopis suuremat paindlikkust.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) nõunik, endine maksuameti peadirektor Enriko Aav leidis, et Eesti maksusüsteem on ajale jalgu jäämas. "Tundub, et Eesti kaotab rahvusvahelises konkurentsis, kuid veelgi olulisem - maksukohustus koormab ebaõiglaselt madalama sissetulekuga elanikke ja see ei ole ühiskonna arenguks hea," ütles ta.

Käibemaks vajaks reformi. Aava sõnul on üks võimalus maksusüsteemi arendamisel suurendada tarbimise ja vara maksustamist, sest nende maksude pärssiv mõju ettevõtluse arengule on väiksem kui tulumaksul. Praegu on varamaks Eestis praktiliselt olematu.

Samuti peaks Aava sõnul otsustavalt reformima käibemaksu - määra tõstmise asemel tuleks kaotada kõik käibemaksuerisused ja soodustused. "See muudab maksu lihtsamaks, võrdsustab konkurentsi ja seega soodustab ka majanduskasvu," rääkis ta, lisades, et madalamad käibemaksumäärad valitud kaupadele ja teenustele ei too kaasa loodetud hinnalangust. "Hind kujuneb ju turusuhete tulemusena," ütles Aav.

Ta selgitas, et madalama määra puhul saab ettevõtja suurema osakaalu toodetud lisandväärtusest endale jätta, saavutades sedasi eelise teistes valdkondades tegutsevate ettevõtjate ees. Tarbijal tuleb lõppkokkuvõttes kauba eest ikka sama palju maksta, sõltumata, kas see on maksustatud tava- või soodusmääraga.

Aav lisas, et tõenäoliselt on rahandusministeerium välja arvutanud, kui suur osa maksust soodustuste tõttu saamata jääb. "Erisuste ja soodustuste kaotamine ei ole lihtne väga tugevate erahuvide tõttu. Poliitikutel ei pruugi olla piisavalt tahet, et eelistada kodanike heaolu erahuvidele," ütles ta.

Astmeline tulumaks vähendaks ebavõrdsust. Aav märkis, et maksusüsteemis muudatusi tehes peab tasakaalustama majanduslikku kihistumist ja ebavõrdust. Nimelt loovutavad madalama sissetulekuga inimesed suurema osa oma teenistusest tarbimismaksudele kui jõukamad, kel on erinevaid võimalusi oma maksukohustuste osakaalu vähendada. Näiteks saab ettevõtja osa tulust palgatulu asemel välja võtta kapitalituluna, mille puhul ei kaasne sotsiaalmaksu kohustust. "Suuremal osal elanikest sellist võimalust ei ole," ütles ta.

Vaesemate sotsiaalne kindlustunne on seega oluliselt madalam kui tulude ülemises kümnendikus paiknejatel. "Kui mittejõukad tajuvad ebaõiglast kohtlemist, tekivad sotsiaalsed pinged ja väheneb inimeste tahe ühiskonda panustada," rääkis Aav. Selline ebavõrdsus pärsib Eesti arengut ja riigi heaolu kasvab aeglasemalt. Parim viis ebavõrdsuse vähendamiseks on Aava sõnul peale varamaksu ka astmeline tulumaks.

Põhjamaade eeskujust poleks kasu. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et Eesti senine maksusüsteem on viimastel aastatel suurendanud ebavõrdsuse kasvu. Kui Põhjamaades on sissetulekute võrdsus saavutatud suuresti tänu kõrgemate otseste maksude ümberjaotamisega, sh astmelise tulumaksu abil, siis erinevalt Enriko Aavast ei usu Mertsina, et Eestis selline maksusüsteem piisavalt toetust leiaks. "Vaevalt see tingimata ka parim oleks. Küsimus ei ole mitte maksude suuruses või nende astmelisuses, vaid maksutulude ümberjagamises," ütles ta.

Tema sõnul aitaksid madalama palgaga inimeste rahandusolukorda leevendada suunatud toetused ning alampalga ja tulumaksust vabastatud palga alampiiri tõstmine. Seda tuleb teha aga järk-järgult. "Samas ei ole mõtet maksustada sissetulekut, millega inimesed riigilt niikuinii erinevaid toetusi saavad," rääkis ta.

IRLi ettepanek tõsta tulumaksuvaba miinimum 500 euroni, nii et tulumaksuvabastus väheneb palga suurenedes, on Mertsina sõnul selgelt liiga järsk muudatus, mis paneb ülejäänud maksusüsteemi ja riigieelarve surve alla. Samuti oleks seda tehniliselt keeruline teostada ja tooks kaasa kõrged administreerimiskulud.

Mertsina märkis, et tema arvates on käibemaks Eestis liialt jäik ja võiks olla rohkemate eranditega, sh 0% nendele kaupadele ja teenustele, mida peetakse ühiskonna arendamise juures olulisimaks.

Tähelepanu alla topeltmaksustamised. Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuhi Lasse Lehise sõnul aitaks Eesti majandust ja ettevõtjate konkurentsivõimet parandada näiteks sotsiaalmaksu lae kehtestamine, mis soodustaks kõrgemapalgaliste töökohtade loomist.

Lisaks tuleks Lehise sõnul soodustada osalise tööajaga töötamist, mida takistab praegu sotsiaalmaksu miinimumkohustus. "Võiks kaaluda erandite laiendamist, näiteks teatud kategooria töötajad või tööandjad, alustavad või maapiirkondades tegutsevad ettevõtjad," selgitas ta. Alternatiivid võiksid Lehise sõnul olla näiteks kuumäära üldine vähendamine või kohustus maksta kuumääralt ainult ravikindlustuse osa, mis on 13%.

Samuti tuleks Lehise sõnul kaotada dividendide topeltmaksustamine alla 10% osaluse korral - praegune kord muudab investeerimistegevuse ja Eestisse peakorterite loomise ebasoodsaks. Ära tuleks lõpetada ka tulumaksu kinnipidamine mitteresidendile makstud litsentsitasudelt, sest nende maksustamine muudab kallimaks investeeringud kõrgtehnoloogilistesse seadmetesse ja protsessidesse.

Võtmeks töökohtade loomine. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson märkis, et erinevad uuringud on ühtmoodi näidanud, et majanduskasvu takistavad kõige enam kõrged tööjõu- ja kapitalimaksud, samas vähim pidurdavad kasvu omandi-, tarbimis- ja keskkonnamaksed. Seetõttu püütakse ka terves Euroopas maksukoormust tööjõult ja kapitalilt muudele valdkondadele ümber suunata.

Höövelsoni sõnul tuleb Eesti majanduskasvu edendamiseks luua töökohti. Euroopa Komisjon on tööhõive tõstmiseks soovitanud Eestil luua täiendavaid tööstiimuleid just madalapalgalistele töötajatele. Seda põhjusel, et praeguse maksusüsteemi juures on inimestel, kelle töötasu on alla 50% keskmisest palgast, tööjõumaksudeks kuluv sissetuleku osa kõrgem ELi riikide keskmisest. 

Höövelson lisas, et maksukoormuse vähendamiseks on võimalik kaaluda ka tulumaksumäära vähendamist või maksuvaba miinimumi suurendamist. Kuna madalapalgaliste hõivet mõjutavad maksumuudatused rohkem, siis võib maksuvaba miinimumi suurendamine olla kokkuvõttes kuluefektiivsem.

KOMMENTAAR

Kasumi ja ärikapitali maksustamine pärsib majandust enim Dmitri Jegorov, rahandusministeeriumi asekantsler:

Maksuettepanekute tegemisel järgitakse kolme põhimõtet: ausa konkurentsi tagamist, majanduskasvu toetamist ning solidaarsust ja sotsiaalset tasakaalu.OECD uuringute järgi on vara- ja tarbimismaksudel majanduskasvule väikseim mõju, ent enim võib kasvu pärssida kasumi ja ärikapitalide maksustamine. Majanduskasvu silmas pidades on teenimisele langevat maksukoormust pidevalt vähendatud ning tarbimise ja looduse saastamise maksustamine on osatähtsuselt kasvanud. Maksumuudatusi pakkudes lähtume sellest, et sarnast rahalist mõju avaldavad alternatiivsed sammud toetaksid majanduskasvu enim või vähemalt häiriksid seda nii vähe kui võimalik.

Sotsiaalse tasakaalu saab tagada sellega, et kõik kodanikud maksavad küll makse, ent need, kelle maksevõime on väiksem, maksavad ka vähem. Näiteks maksab miinimumpalga saaja tulumaksu tegelikult umbes 11,5%, aga kolme keskmist palka teeniv juhatuse liige ligi 20%, kusjuures maksuvaba tulu tõustes muutub see vahe suuremaks. Tulevikus tehtavad muudatusettepanekud tööjõu maksukoormuse muutmiseks peavad arvestama, millised on riigi rahakoti võimalused ja millised on muudatuste rahastamise allikad, kui pakutavate avalike teenuste maht ei vähene.

TASUB TEADA

Äripäevaga vestelnud ekspertide maksumuudatuste ettepanekud, mis edendaksid Eesti majandust

Vara- ja tarbimismaks, sh automaksTulumaksuvaba miinimumi tõstmine või tulumaksumäära vähendamineAstmeline tulumaksKäibemaksuerisuste ja soodustuste kaotamine vs käibemaksu paindlikumaks muutmine, sh osadele kaupadele ja teenustele 0% käibemaksu kehtestamineSotsiaalmaksu lagi

Millised maksumuudatused hakkavad järgmisest aastast kehtima?

Aktsiisitõusud: alkohol 5%, tubakas 6%, maagaas 20%Käibemaksu muudatused: Sõiduautode ja nendega seotud kulude sisendkäibemaksu maha arvamise piiramine, väärismetallidele ja vääriskividele pöördmaksu kehtestamineTulumaksu määra vähendamine 21%-lt 20%-leMaksuvaba tulu tõstmine 1848 euroni aastas, pensionide täiendava maksuvaba tulu tõstmine 2640 euroni aastas.

Autor: Eliisa Matsalu, Ave Lepik