Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde kutsus üles Saksamaad suurendama investeeringuid ja kulutusi, mis aitaksid ergutada eurotsooni nõrka majanduse taastumist.
Samal ajal kui eurotsooni majandus on seisakus, teatas Euroopa Keskpank neljapäeval tervest reast meetmetest, millega kasvu stimuleerida. Keskpanga juht Mario Draghi kutsus ka valitsusi üles protsessi suuremate kulutustega toetama, vahendab Fox Business.
Draghi kommentaaridele lisas Lagarde intervjuus Les Echoesele, et protsessile võiks kaasa aidata Saksamaa. Ta tõi välja, et sakslaste laenuintressid on rekordmadalal ning juba kolmandat aastat järjest on valitsussektoris eelarveülejääk.
„Me arvame, et avaliku- või erasektori investeeringud Saksaamal, et rahastada infrastruktuuri, oleksid teretulnud,“ ütles Lagarde. Ta rõhutas, et suurenenud kulutused ei tähendaks Saksamaale vähenenud konkurentsivõimet.
Radio Classique’le antud intervjuus ütles Lagarde: „Meile IMFis tundub, et Saksamaa saaks minna veidi kaugemale, saaks veidi rohkem teha, Saksamaa huvides,“ viidates kulutuste suurendamisele.
Saksamaa kantsler Angela Merkel on eelarvepuudujäägi kasutuse lahtiseks jätnud. Võimalik, et Saksamaa kulutab ülejäägi just täiendavate majandust toetavate investeeringute peale. Merkeli sõnul on neil raha olemas, kuid esmalt tuleks jälgida, mis suunas majandus areneb.
Saksamaa 2015. aasta eelarves ei ole esimest korda 45 aasta jooksul ette nähtud uue raha laenamist turgudelt.
Seotud lood
Värskelt üllitatud maailmamajanduse prognoosis kärpis Rahvusvaheline Valuutafond arenevatest riikidest enim Venemaa majanduskasvu väljavaateid.
Prantsusmaa kohus algatas ametliku juurdluse IMFi juhi Christine Lagardi tegevuse osas ajal, mil ta oli riigi rahandusminister.
Rahvusvaheline Valuutafond märgib värskes ülevaates Saksamaa majandusest, et riik võiks ja peaks infrastruktuuri investeerima kümme korda rohkem.
IMFi peaökonomist Oliver Blanchard ütles valuutafondi värsket majandusprognoosi kommenteerides, et maailma majanduse toibumine on jätkuvalt nõrk ja vajab toetust, ehkki USA ja Suurbritannia võivad juba hakata planeerima keskpankade erakorraliste tugimeetmete lõpetamist.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.