Lehis: ministeerium põikleb. Vastupidisel arvamusel on maksumaksjate liit, mille esindaja ja maksuteadlaste seltsi juhatuse esimees Lasse Lehis ütles, et liit on varemgi pöördmaksustamist soovinud. Lehis nentis, et Eestis ei ole võimalik pöördmaksustamist kehtestada, sest Euroopa Liidu käibemaksu direktiiv ei võimalda seda kõigis valdkondades. “Me oleme seda välja pakkunud, aga ministeerium on põiklevaid vastuseid andnud. Nendele valdkondadele, kus ta on õigustatud, kus on suuremad riskid, võiks pöördmaksustamist rohkem olla,” rääkis ta.
Lehis lisas, et Euroopa Liidu käibemaksu direktiiv lubab teatud valdkondades pöördmaksustamist ise kehtestada ning teatud valdkondades tuleb kehtestamiseks luba küsida. “Me oleme koostöös nende valdkondadega ka seda välja pakkunud, näiteks puitu, ehitust. Metsatööstuste liit ja ehitajate liit on öelnud, et nad on sellega nõus ja nende arvates see sobiks,” märkis Lehis.
Maksuameti hinnangul suunab sektori- või kaubapõhine pöördmaks aga pettuse mõnda teise valdkonda. Seni rakendatud meetmetele tuginedes nendib amet, et pöördmaks aitab eelkõige olukorras, kus kaup müüakse Eestist välja. Riigisisese müügi puhul pöördmaks aga märkimisväärset võitu ei annaks.
Pöördmaksu kehtestamise sooviga on maksuhalduri poole sageli pöördunud ettevõtjad, kes tegelevad ekspordiga ning kellel on seetõttu pea iga kuu käibemaksu enammaks, mida riigilt tagasi küsitakse. Vältimaks tagastusnõuete kontrolliga seotud koormust, mis on sageli tingitud ebaausaks osutunud tehingupartnerist, soovitakse pöördmaksu: siis ei pea ise müüjale koos kauba hinnaga käibemaksusummat tasuma ning tasutud käibemaksu ei pea ka tagasi küsima.
Eestis kehtib pöördmaksustamine praegu metallijäätmetele, investeerimiskullale, väärismetallile ja väärismetalli sisaldavale metallimaterjalidele, vääriskividele ja kinnisasjale või selle osale, mille maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurit teavitama.
Maksumaksjate liit on välja pakkunud, et pöördmaksustatud võiks olla ka puit, kütused, ehitusteenused ja põllumajandussaaduste kokkuost.
Direktiiv lubab tähtajatult pöördmaksustada ehitusteenused, kinnisvaratehingud, kasutatud kaubad, nagu näiteks metallijäänused. Tähtajaliselt aga saastekvoodid, mobiiltelefonide tarned, gaasi ja elektrienergia tarned edasimüüjale, telekommunikatsiooniteenused, mängukonsoolide, tahvel- ja sülearvutite tarned, teravilja ja tehniliste kultuuride tarned, toormetallid ja metallide pooltooted, sealhulgas väärismetallid.
Liikmesriigid tohivad pöördmaksustamist kasutada ka erandkorras, kuid selleks tuleb esitada põhjendatud taotlus. Erandina on kasutanud pöördmaksustamist metsanduses Läti, Leedu ja Rumeenia, maksejõuetute ettevõtjate suhtes Leedu ja Rumeenia.