Reformierakondlasest riigikogu liige Kaja Kallas nentis, et Eestis on olematu võlakirjaturg ning väike- ja keskmised ettevõtted vaevlevad kapitalipuuduses.
„Eesti võlakirjaturg vajaks arengutõuget. Eestis on peaaegu olematu võlakirjaturg ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel väga suur kapitalipuudus. Samas kui me vaatame üldist olukorda, siis seisab inimestel kapitali pangakontodel, mis teenib suhteliselt väikest intressi,“ arutles reformierakondlasest Kaja Kallas.
Ta nentis, et võlakirjade puhul peab eelkõige vaatama seda, milleks seda võlga vaja on, ent börsile ja majandusele laiemalt mõjuks võlakirjaturg ergutavalt. Võlakirjaturu probleem on tema hinnangul aga see, et kui ei ole juhtvõlakirju, siis ei teki ka väiksemaid võlakirju.
Eilses Äripäeva kaaneloos märkisid rahandusala spetsialistid, et Eestile tuleks sarnaselt teiste Euroopa riikidega võlakirjade emiteerimine vaid kasuks. Kohalikele investoritele müüdavate võlakirjade puhul teeniksid intressi Eesti riigi kodanikud, kelle tarbimise ja säästmise kaudu liiguks see raha kohalikku majandusse. Täna riigivõla eest makstav intress läheb aga Eestist välja. Samuti muudaks nende hinnangul võlakirjade emiteerimine laenamise hõlpsamaks, andes erasektorile võimaluse odavamalt laenata. Võlakirjaprogramm ergutaks ka Eesti majandust ja võrdlemisi passiivset börsi.
Seotud lood
Föderaalreservi viimase kohtumise aruanne näitas, et stiimulite koomale tõmbamisega tõenäoliselt jätkatakse. Samal ajal hoiatas Rahvusvaheline Valuutafond globaalse majanduse riskide eest ja aktsiaturud läksid koos võlakirjadega langusse.
Suurbritannia panga Barclays kasum kahanes ootamatult palju, peamiselt investeerimispanganduse arvel.
Rahandusala spetsialistide hinnangul tuleks Eestile sarnaselt teiste Euroopa riikidega võlakirjade emiteerimine vaid kasuks, riik seda aga endiselt vajalikuks ei pea.
Läti suurim pandimajakett Lombards24.lv omanik SIA ExpressCredit viib börsile 4,75 miljardi euroses mahus võlakirju, teatas ettevõte Riia börsile.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.