Kaitsepolitsei keeldus avalikustamast salastatud dokumente, mis võivad sisaldada VEB Fondist kasu saanud isikute nimesid.
- Endine riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra ei saa riigisaladuse tõttu avaldada raha saanute nimesid. Foto: Andras Kralla
Pärast riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni lõppraporti esitamist ringles Eesti ettevõtjate seas info, et kaitsepolitsei salastas 70 aastaks suure tõenäosusega andmed, mis puudutavad pettusega raha kätte saanud isikuid. Jutt käib 20,5 miljonist dollarist, mis 1998. aastal Peterburi pangast välja võeti. See raha saadi kätte selle tõttu, et Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga toonaste juhtide kaasabil kanti VEB Fondi külmutatud kontodelt Venemaal registreeritud ettevõttele TSL International alusetult 32,3 miljonit USA dollarit.On spekuleeritud, et raha võtsid välja mõjukad reformierakondlased ja nende nimed on kaitsepolitsei dokumendis. Selle kirjaga on tutvunud ka endine riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra, kes ei saa paraku riigisaladuse tõttu selle sisu avaldada. „Seal on nimesid loomulikult, aga need nimed on ühel või teisel moel kajastatud ka riigikogu uurimiskomisjoni raportis,“ väitis vaid Vakra.Vakra soovib kirja avalikustamist, et erinevad spekulatsioonid kaoksid. 16. septembril kirjutas endine riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra kirja kaitsepolitseiameti juhile Arnold Sinisalule, kus palus kaitsepolitsei salastatud dokumendid avalikustada.„Arvukad kodanike pöördumised annavad tunnistust ülekaaluka avaliku huvi kohta nimetatud kirja vastu. Avalikkus soovib saada vastuseid VEB Fondiga seotud küsimuste, sh kirjas käsitletute kohta. Seejuures on kirjas kirjeldatud sündmustest möödas enam kui 15 aastat, mille tõttu ei ole tõenäoline, et teabe avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut,“ seisis Vakra põhjenduses.Vakra lisas, et juhul, kui kirjalt ei ole siiski võimalik täies ulatuses riigisaladust kustutada, tuleks seda teha vähemasti osaliselt. Ta palus riigisaladuse kustutada hiljemalt käesoleva aasta viimaseks päevaks. Kaitsepolitsei aga keeldus.Eile oli saatnud Vakra kirja ka siseminister Hanno Pevkurile: „Kaitsepolitseiameti poolt salastatuse ennetähtaegsest kustutamisest keeldumine ei ole minu hinnangul põhjendatud. Palusin salastatuse kustutada kirjas sisalduvate VEB Fondiga seotud küsimuste tõttu, seejuures olin nõus salastatuse osalise kustutamisega, kui esineb asjaolusid, mille tõttu kirjalt tervikuna salastatust kustutada ei saa. Kaitsepolitseiameti kirjast nähtub, et salastatuse ennetähtaegsest kustutamisest keeldumise ainsaks põhjuseks on vajadus kaitsta teabe kogumisel osalenud isikute julgeolekut,“ seisis Pevkurile adresseeritud kirjas.Vakra kirjutas Pevkurile, et minister edastaks valitsusele taotluse riigisaladuse ennetähtaegseks kustutamiseks.Teisalt on Vakra augustis Äripäevale öelnud, et riigisaladusega kaitstud dokumentide avalikustamisel ei tuleks välja uut informatsiooni. Tema väitel soovis kaitsepolitsei vaid algallikaid kaitsta.Vakra lisas siis, et täieliku info saamiseks – kuidas ja kelle vahel VEB Fondist lahti külmutatud kümned miljonid dollarid jagunesid – teha koostööd Vene luurega. „Kahjuks peame täna ütlema, et kui meil õnnestukski sealt pabereid saada, siis suhtuksime väga skeptiliselt nende tõepärasusse. Isegi kui tunduks, et need on sellest ajastust pärit,“ väitis Vakra.
Seotud lood
Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra sõnas, et arvestades seni tehtud uurimistööd, on kurb, et keeldutakse salastatud kirja avalikustamisest.
Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra palus hiljuti justiitsministrilt Hanno Pevkurilt, et valitsus nõuaks kaitsepolitseilt riigisaladusega kaitstud dokumendi avalikustamist, ent minister keeldus.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”