Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra palus hiljuti justiitsministrilt Hanno Pevkurilt, et valitsus nõuaks kaitsepolitseilt riigisaladusega kaitstud dokumendi avalikustamist, ent minister keeldus.
- Justiitsminister Hanno Pevkur keeldus kaitsepolitsei poolt salastatud kirja avalikustamisest. Foto: Andras Kralla
Kaitsepolitseiametis on 50 aastaks riigisaladusega kaitstud dokument, milles tõenäoliselt seisavad isikute nimed, kes tänu Eesti Pangas organiseeritud 32 miljoni dollari pettusele võtsid lõpuks Peterburi pangast välja üle 20 miljoni dollari.
Kaitsepolitsei keeldus hiljuti dokumendi avalikustamisest. See on aga tekitanud küllaldaselt kuulujutte. Kahtlustatakse, et selles dokumendis on kirjas mõne mõjuka reformierakondlase nimi. Vakra selgitas oktoobris Äripäevale, et kirja avalikustamise eesmärgiks on aastaid levinud spekulatsioonide kaotamine.
Pevkur vastas Vakrale, et vaid kaitsepolitsei direktor saab riigisaladuse ennetähtaegselt kustutada. „Siseministri ega valitsuse pädevusse ei kuulu kõnealuse dokumendi avalikustamise üle otsustamine.“
Salastuse kehvtivuse kohta märgitakse vastuses, et see kustub ennetähtaegselt, kui kaitsepolitsei ülesannete täitmiseks on julgeolekuasutuse peadirektori otsusel vajalik teabe avalik kasutamine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kaitsepolitsei keeldus avalikustamast salastatud dokumente, mis võivad sisaldada VEB Fondist kasu saanud isikute nimesid.
Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni raport on ju tegelikult skandaalne, sest paljastab Eesti riigi kõige kõrgemal tasandil toimunud korruptsiooni, tõdeb SA VEB endine likvideerija Rein Järvelill.
Töö lõpetanud riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon tegi istungitest nii helisalvestisi kui ka käsikirjalisi märkmeid, kuid neid ei säilitatud, vältimaks nende jõudmist kolmandate isikuteni.
Kuna olin enne saanud tutvuda SA VEB dokumentidega, polnud uurimiskomisjoni raportis avaldatu suures osas üllatav, kirjutab SA VEB nõude omandanud Tingel Tangel OÜ juht Jaanus Glaase.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.