E-konsultatsiooni pakub vaid üks haigla

Ainus haigla on Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes ka pilotiseeris e-saatekirja paar aastat varem. Üks peamisi põhjusi, miks teised kliinikud pole e-konsultatsiooni üle võtma kiirustanud, on madal hind. Arvestuslikult maksab haigekassa e-konsultatsiooni eest kaks korda vähem kui tavavisiidi eest, kus eriarst patsiendiga silmast silma kohtub.Haigekassa tasub e-konsultatsiooni eest viiel erialal: endo­krinoloogia, uroloogia, reumatoloogia, pulmonoloogia ja otorinolarüngoloogial. Plaani kohaselt peaks järgmisest aastast lisanduma pediaatria ja hematoloogia.Haigekassast öeldakse, et kõnealuse e-teenuse peamiseks kitsaskohaks on vähene e-konsultatsiooni osutamine haiglate poolt. Põhja-Eestis, kus on olemas teenust pakkuv eriarstiabi osutaja ehk PERH, on ka perearstide-poolne teenuse kasutus parem.PERHI pulmonoloog Pille Mukk kasutab e-konsultatsiooni igapäevaselt ja on rahul. Ta näitas tööarvuti ekraanilt süsteemi, kust paari klikiga saab avada perearsti saadetud info patsiendi ja tehtud uuringute kohta. Muki sõnul on see hea võimalus tõsisema haigusega patsiente kiiremini eriarstile saada.Osutatud ligi 500 korda. Haigekassa tasus 2013. aastal alates märtsist e-konsultatsiooni eest 122 korral. 2014 I poolel tasus haigekassa juba 375 e-konsultatsiooni ning e-visiidi eest kokku 3282 eurot. Haigekassa esindaja sõnul kasutasid e-konsultatsiooni võimalust kõige enam Harju piirkonna perearstid – 92% kõigist konsultatsioonidest. Natuke konsulteerisid ka Pärnu ja Virupiirkonna perearstid.Teenuse ebavõrdse hinna küsimus sai üheks komistuskiviks ka perearstide ja kardioloogide läbirääkimistel e-konsultatsioonide rakendamiseks – seda hetkel ei tule. Perearstide seltsi juht Diana Ingerainen ütleb, et e-konsultatsiooni lahendus on hästi patsiendikeskne, aga haiglale majanduslikult kahjumlik. Seetõttu on haiglate motivatsioon teenuse rakendamiseks madal.“Üks põhjuseid oli kardioloogidega läbirääkimiste liivajooksmisel rahaline pool. E-teenuse puhul peaks arsti töö praegusest rohkem maksma,” räägib Ingerainen. Ta lisab, et kardioloogidega loodavad perearstid siiski läbirääkimisi jätkata. Arutelu käib veel neuroloogidega, kelle teenust juba piloteeritakse. Samuti on asjaolud teenuse pakkumiseks kokku lepitud lastearstidega.Kliinikum valmistab ette. Ehkki enamik e-konsultatsiooni aktiivselt kasutavaid perearste on Põhja-Eesti piirkonnas, oleks Ingeraineni sõnul valmidus teenuse kasutamiseks olemas ka Lõuna-Eestis. “Kahjuks ei ole kliinikum sellega kaasa tulnud, ja ma arvan, et siin on üheks põhjuseks seesama rahaline komponent,” lisab ta.TÜ Kliinikumi esindaja ütleb, et raviasutus teeb praegu ettevalmistusi, et järgmisel aastal teenuse pakkumisega alustada saaks.Ka Lääne-Tallinna Keskhaiglast öeldi, et ehkki nad hetkel perearstidele e-konsultatsiooni ei paku, saab see loodetavasti peagi võimalikuks. “Meie majas on sellest palju räägitud ning meie plaan on hakata pakkuma e-konsultatsioone kolmel erialal: uroloogia, endokrinoloogia ja pulmonoloogia,” ütleb haigla esindaja. “Kahjuks ei oska veel öelda, millal teenus käivitub, aga töö selle nimel käib,” lisab ta.Viljandi haiglast öeldi, et vähemalt praegu nad e-konsultatsiooni pakkumise võimalust ei näe. Peamiselt põhjusel, et puudub piisav tööjõuressurss.Põhjuste hulgas, miks haiglad e-konsultatsiooniga alustanud ei ole, tuuakse haigekassa esindaja sõnul madalale hinnale lisaks välja asjaolu, et teenuse pakkumine eeldab muutuseid töökorralduses ja ka tehnilisi arendusi.Näiteks ei luba Eesti Diabeedikeskuse juhi ja arsti Marju Pasti sõnul nende arvutiprogramm e-konsultatsiooni perearstidele pakkuda. “Selle käivitamiseks oleme kohtunud nii tarkvara arendajaga kui ka perearstide seltsi juhiga ja loodame, et tehnilised probleemid saavad peagi lahenduse,” sõnab Past.Selle aasta algul tõi ka riigikontroll oma kurjavõitu e-tervise auditi aruandes välja, et e-konsultatsioon on Eestis seni väga vähe kasutust leidnud.