Eile esitas Rootsi uus punaroheline valitsus oma esimese eelarve eelnõu, millel on parlamendis suurema toetuse saamiseks tugev Vasakpartei pitser, kes koalitsiooni ei kuulu.

- Rootsi peaminister Stefan Löfven. Foto: Scanpix/Reuters
Niisuguseks vasakpöördeks ei ole valitsusel mandaati, pahandab majandusleht Dagens Industri juhtkirja leheküljel ning arutleb võimalike alternatiividena siit punktist edasi kas uusi valimisi või valitsuse remonti siiski praeguse uue peaministri Stefan Löfveni juhtimisel. Kui parlamendis kaalukeeleks olevad Rootsi Demokraadid oma ähvarduse teoks teevad ja opositsiooni eelarvet eelistavad, võib Rootsi veel enne aasta lõppu olla valitsuskriisis.
Midagi on suhtumises valitsusse muutunud, nendib leht. Esialgne respekt uue rahandusministri ja peaministri vastu on kõikuma löönud.
Eriti palju kriitikat on pälvinud uue valitsuse sammud, mis pööravad ära eelmise valitsuse kursilt, kus kaugem siht oli ergutada võimalikult paljusid inimesi abiraha eelistamise asemel tööd otsima. Selle kursiga on risti vastuolus näiteks nii uue valitsuse plaan tõsta makse, mis tööandjad maksavad noorte palkamisel, ning samuti töötavate pensionäride makse. Samuti maksusoodustuste kaotamine mõnedelt teenustelt, mis on elavdanud uute teenust pakkuvate firmade tekkimist.
Maksutõuse on uue valitsuse eelarves 23 miljardi Rootsi krooni väärtuses. Defitsiidi kasv nõrgestab riigi rahanduse seisu.