Tippjuhid seisavad tulumaksu vastu

Emor korraldas Äripäeva palvel 480 tippjuhi seas uuringu, kus küsiti muu hulgas ettevõtte tulumaksu taastamise kohta. Lõviosa ehk 80% ettevõtjatest oli maksu taastamise vastu ja vaid 20% leidis, et maksu võiks uuesti kehtestada.

Taavi Rõivas on Reformerakonna majandusplaanis selgelt välistanud ettevõtte tulumaksu taastamise, Keskerakond taastaks selle 12% juures. Ettevõtte tulumaksu taastamist soovitas ka Indrek Neivelt oma maksude reformimise ettepanekutes.

Kui vaadata tippjuhtide seas maksu taastamise pooldajate jaotust, selgub, et enim on ideega päri ettevõtted, kus on alla 10 töötaja, mis tegutsevad tertsiaarsektoris (hulgi- ja jaekaubandus, hotellid ja restoranid, veondus, laondus, side, rahandus, kindlustus), mille käive jääb 499 000 euro piiresse ja mis paiknevad Tallinnas.

Välisettevõtete tulu jääks Eestisse

Üks neile näitajatele vastav ettevõte on kalatoodete hulgimüügiga tegelev Trigendi OÜ, kus mullu oli kolm töötajat. Eelmisel aastal 32 miljoni eurose käibe juures 160 000 eurot kasumit teeninud Trigendi juht ja omanik Kuldar Kirikal ongi seda meelt, et ettevõtete teenitud tulu võiks taas maksustama hakata. „Küsimärgi alla läheb muidugi see, kui suur see tulumaks oleks. Kui ta läheb kolossaalseks, siis võiks muidugi mitte taastada,“ sõnas Kirikal.

Tema hinnangul oleks mõistlik, kui ettevõtte tulumaks oleks maksimaalselt 20% ja oleks kindlasti väiksem kui füüsilise isiku tulumaks. Kirikal märkis, et ühest küljest toetab praegune süsteem raha kantimist ja teiselt poolt suurettevõtteid, näiteks pankasid, mis viivad raha Eestist välja. Ettevõtte tulumaksu taastamisega saaks tagada selle, et välisettevõtete suurtest tuludest jääks osa Eestisse.

Väikeettevõtjana ei näe Kirikal probleemi ka ise seda maksu maksta. „Kuna mul on üks haldusfirma, mis omab kõiki teisi firmasid ja kui ma tahan haldusfirmasse kanda omanikutulu, peaksin niikuinii selle pealt tulumaksu ära maksma. Selle koha pealt vahet ei ole,“ selgitas ta. Samas tõdes Kirikal, et tulumaksu rakendumisel võiks pigem vastu tulla mingite muude maksudega.

Ei saa eraldiseisvana vaadata

Kuid ka suurettevõtjad ei ole alati ühel meelel. Nii märkis Liviko juht Janek Kalvi, et ettevõtte tulumaksu taastamisel ei saa anda ühest ei- või jah-vastust. „Ma ei ütleks selle jah, võiks taastada, enne kui ma ei tea, mis juhtub teiste maksudega. Samas mingis komplekssuses ei saaks seda ka välistada. Tegemist oleks üsna põhimõttelist laadi muudatusega eesti maksunduses. Seda ei saa vaadata kui ühte eraldiseisvat asja,“ ütles ta ja lisas, et see lõhnab pigem maksureformi järele. Maksureformi vajadust mainis ka Kirikal, kuid ei osanud konkreetselt välja tuua, milliseid makse muutma peaks.

Kalvi hinnangul peaks maksude reformimisel eelkõige silmas pidama seda, et Eestis ei halveneks ettevõtluskeskkond ja ettevõtete elu ei muutuks raskemaks. Ta märkis, et meie regionaalne konkurentsivõime ei ole nii hea, kui võiks tahta. „Võib-olla Soomega võrdluses on Eesti olnud oma maksupoliitika poolest soodsam keskkond, aga samas kui vaatame lõunanaabrit Lätit, siis ma ütleks, et so-so (nii ja naa – toim).“

Liviko juht lisas, et riik peaks mõtlema, miks on siin hea ettevõtteid asutada, hea laieneda, siia investeerida jne. „Teatud koosluses võiks ettevõtte tulumaksu taastamine tulla isegi kõne alla, aga kokkuvõttes tervikuna peaks olema selge see, et tööjõumaksud vähenevad ja ettevõtlust tuleb soodustada. Ei saa tõstatada küsimust ettevõtte tulumaksust eraldi,“ lausus Kalvi.

Vaja on stabiilsust

Üldiselt on aga ettevõtjad soodustuse kaotamise vastu. Näiteks ei pidanud lasteriiete tootja Lenne OÜ juht ja omanik Urmas Leeman täiendava maksu lisamist mõistlikuks. „Ega ettevõtlusele see eriti kasuks ei tule. Pigem on nii, et mida vähem makse torgitakse, seda parem on. Ettevõtja vajab stabiilsust,“ sõnas Leeman. Ka ekspedeerimisettevõtte Applaford ES Transport & Logistics OÜ juht ja üks omanikke Raivo Nirk ettevõtte tulumaksu taastamist õigeks ei pidanud.

Erinevate suuremate ja väiksemate ettevõtete juhatuse olev Nirk ütles, et dividendide maksustamisest piisab. „Kuigi Eestis on ettevõtluse edendamiseks loodud suhteliselt mõistlikud maksutingimused, ei jaga ma siiski arvamust, et maksude lisamine praegust majanduslikku seisu arvestades ettevõtlusele positiivselt mõjuks. Maksude lisamisega küll riik ettevõtlust ei soosi. Kuhu sellise suhtumisega tegelikult jõuda soovitakse?“ kommenteeris Nirk oma seisukohta.