Minimalistlikke maailmakaarte disainiv ettevõte Bold Tuesday katsetab inimeste auahnust, justkui küsides: kui palju oled sina reisinud?
- Mustvalged maailmakaardid utsitavad laua tagant püsti tõusma. Foto: Bold Tuesday
“Mine maailma” plakat on neile, kes on palju teinud ja näinud. Seinal rippudes meenutab see kõige ägedamaid seiklusi, kutsub jälle rutiinist välja murdma, seljakotti haarama ja uusi maid avastama. Pakendis on üleni must kaart, millelt paistavad vaevumärgatavad riikide kontuurid. Juba külastatud paigad võib uhkusega välja rebida – musta pinna alt ilmub valge riigi kujutis, kirjutab 4. detsembril ilmuv Äripäeva ajakiri Sisustaja.
Plakatiprojekti idee sündis disainibüroona tegutsevas noores, 2012. aastal alustanud ettevõttes Haruharu, mille lõid disainerid oma ülikooliõpingute ajal. Janno Nõu, Markus Marks ja Kairi Kuuskor pälvisid avalikku tähelepanu esmalt originaalsete puuokstest riidepuudega. Nüüdseks tegutsevad kolm noort disainerit põhiliselt kahes valdkonnas, mis on sporditarvikud ning graafilised plakatid.
“Bold Tuesday on eraldi ettevõte, mis teeb minimalistliku joonega maailmakaarte, plakateid ja infograafikat, et utsitada inimene töölaua tagant püsti maailma avastama,” kirjeldab toodete autor ja disainer Kairi Kuuskor.
Paberist minimalistlik maailmakaart on aluspõhi reisisihtide ja -plaanide märkimiseks ning kirjutamiseks-joonistamiseks. Kuid täpselt sama hästi töötab see ka siis, kui jätta kaart nii, nagu see algselt on – visuaalselt puhtaks sisekujunduselemendiks. Igal juhul meenutab seinale pandud kaart, et maailmas on veel väga palju avastamist väärt kohti.
“List of Countries” on visuaalselt puhas infograafika, mis võtab maailma osadeks lahti ja näitab seda harjumatu nurga alt, paigutades kõik maailma riigid maismaa territooriumi suuruse järjekorras üksteise kõrvale. Kõik 193 hetkel rahvusvaheliselt tunnustatud riiki on nimetatud kohalikus ja inglise keeles, mis lisab minimalistlikule graafikale tugeva kihi informatiivsust.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”