Ülemiste tuhat ja üks detaili

“Et kui helistad kellelegi, siis saad öelda: ma olen praegu siin sinises vees või lilles, mis on lilla, näiteks,” ütleb Priit Põldme Joonprojektist. Kahekesi koos sisearhitekt Reet Sepaga töötasid nad selle projekti kallal poolteist aastat jutti. Iganädalased koosolekud keskuse omanikega on lõpuks mahtunud viide projektikausta ning interjööri ruumiline tööfail on hõivanud arvutis ruumi 3 GB jagu, kirjutab 4. detsembril ilmuv Äripäeva ajakiri Sisustaja.

Hoone projektikontseptsiooni ja maja srtuktuuri tegi Norra arhitektuuriettevõte AMB Arkitekter AS, kogu sisemus, välja arvatud rendipinnad, jäi Priit Põldme ja Reet Sepa lahendada. Märksõnaks oli voolav ruum. Esimese asjana valmis põrandaplaan ning viimasena infolett, mille sarnasus Pärnu rannahoone trepiga muide on juhuslik, sõnab Põldme. Eesmärgiks oli omavahel siduda ümar element laes ning ringikujuline infolett. Kogu keskuse moodullagi on autorite originaallahendus.

“Enamik asju valmis tegelikult töö käigus justkui üksteise sees. See oli nagu ristsõna, et kui muudad ühte asja, siis pead ka teist muutma,” räägib Sepp töö suurusest. “Siin olid meil igapäevaselt kasutusel mõõtkavad 1 : 500 ja 1 : 1000, samas kui tavaliselt on interjööride puhul kasutusel mõõtkavad 1 : 50 või 1 : 100. Pidime tellijatele ikka meelde tuletama aeg-ajalt, et joonisele koosolekul vildikaga tõmmatud joone paksus ongi reaalses elus enam-vähem üks meeter,” muheleb Põldme.

Ringimotiiv

Keskus on kasvanud juurdeehitise võrra, kuid täielikult renoveeritud on ka vana osa ning sisearhitektide sõnul oli nende soov, et külastaja ei saaks aru, kui ta siseneb uuest osast vanasse. Vana keskuse funktsionaalsest loogikast sai aga uue loomisel omamoodi inspiratsiooniallikas. Nimelt puudusid juba vanas keskuses teravad nurgad ja sirged koridorid. Nii on voolujoonelisust ja avarat joont uues kujunduses lihtsalt veelgi võimendatud. Läbivaks motiiviks on fassaadilt interjööri kolinud ringid-augud ja logost tulenevad värvid.

Uued komposiitmaterjalist istumispingid on suured ja ümmargused. “Nägin ükspäev siin juba inimesi koosolekut pidamas,” rõõmustab Sepp funktsionaalse istumisaluse üle ja märgib, et iga pingi juures on ka pistikupesad tehnika laadimiseks. Pinkide ümmargustes aukudes on lilled, et istujaile veidi privaatsust pakkuda.

Koostöös akustik Linda Madalikuga on kogu keskus teaduslikult ja teadlikult helisummutavaks planeeritud. Nimelt on paljude perforeeritud seinte, pindade ja disainielementide taha paigutatud spetsiaalset villa, ning kõik perfoaugud on samuti  välja arvutatud. Samal ajal on keskuse loogelised ja lainetavad pinnad, nagu näiteks puhkealade seinad ja koridoride ripplaed juba iseenesest teatud määral heli summutava efektiga.

Värvisümbolid

Keskuse värvivalikud on koridorides ja kaupluste ees tagasihoidlikud, jäädes must-valge piirimaile. Nii jääb koridor tagasihoidlikuks taustaks rendipindade isikupärastele lahendustele. Poodide fassaadid on klaasist ning nurgadki läbipaistvad, et näha ka n-ö nurga taha. Kõik klaasid algavad põrandast. Nii peasissekäigu suured klaasaknad kui ka puhkealade katuseaknad loovad avara ruumi. Seda võimendavad omakorda nende ümber paiknevad suured ümarad valgustid.

Erksate värvide järgi on tsoneeritud keskuse puhkealad, samuti on iga puhkeala juures põrandal vastavad märgid – päike, vesi, kivi, lill, leht –, mis on vuugilaiuselt vesilõikusega plaadi sisse lõigatud.

Puhkeala Kivi perforeeritud metallist halli kaljuseina on sisearhitektide idee ja skitside järgi käsitööna valmistanud skulptor Kalle Pruuden. Laest ripuvad skulptor Terje Ojaveri loodud kivid, millele leiab erinevatest Eesti randadest identsed koopiad. “Need näevad nii tõepärased välja, et poole meetri kauguselt pole aru saada, et need pole päris kivid, isegi sammalt ja linnukakat on sinna peale kleebitud,” osutab Sepp.

Puhkeala Vesi eristub türkiissinise värvigamma ja valgete laineharjadena mõjuvate detailidega. Laes ripuvad tilgakujulised valgustid ning seinal on voolava vee pildiga LED-ekraanid.

Puhkeala Lille lilla värv, seintel olevad ligi kahemeetrise läbimõõduga 3D-lilled ning mõnusad istumispallid teevad selle ala iga lapsemeelse lemmikuks. Selle ala hitiks on esimest ja teist korrust ühendav pealt läbipaistva kattega roostevabast terasest liutoru, kust võivad alla lasta igas vanuses külastajad.

Puhkealas Mets kinnitasid sisearhitektid varasemast olemas olnud postidele 24 teraslehtedest valmistatud rohelist lehte. Kalle Pruudeni valmistatud lehtedele on alt üles suunatud ka eraldi valgustus, mis rõhutab varjumänguna metsatunnetust. Siia osasse on kokku kogutud ka kõik vana keskuse istumispingid, mis värvitakse peagi roheliseks.

Puhkeala Päike on suur aatrium, kuhu läbi kolme korruse kõrguse klaasfassaadi jõuab palju loomulikku valgust. Kolmanda korruse söögikohast ja rõdult, mis soojal ajal on külalistele avatud, avaneb vaade ka Ülemiste järvele.