Ajal, mil peame liikuma Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikuneutraalsuse suunas ning Eesti metsadest on saanud hoopis süsiniku õhkupaiskajad, survestab metsasektor metsa samas mahus edasi raiuma.
Hoogsa harvesteritöö jätkumist pooldab ka koolkond Euroopa metsandusteadlasi, kes levitab metsandussektorile kasulikku sõnumit. Eestist istub sellel oksal punt maaülikooli teadlasi, kes põikles oma seisukohta Eesti ajakirjandusele selgitamast.
Aastas üle miljoni tihumeetri puitu edasi müüv Eesti suurim metsafirmade grupp Foreko, endine Graanul Mets, raiub oma kodulehel, et metsanduskontsern on süsinikunegatiivne. See tähendab, et uute puude istutamise ja juba kasvavate puudega peaksid nad siduma oma metsades rohkem süsinikku, kui seda puude langetamisega õhku paiskavad.
Metsafirmad räägivad kui ühest suust, et vanad puud enam süsinikku endas ei hoia, vaid paiskavad seda hoopis õhku. Ja liiga palju süsinikku õhus on see, mille vastu me kogu maailmas võitleme. Puithooned ja -tooted on need, mis süsinikku endasse talletavad, ütlevad metsafirmad ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kliimaminister Yoko Alender esitas ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) määratav järgmise aasta optimaalne uuendusraie pindala samaks 2024. aastaga.
Viru Keemia Grupp valis välja asukoha oma biotoodete tootmiskompleksile, mille jaoks on planeeritud investeeringuid ligikaudu miljardi euro eest.
Aastaid küpsenud metsanduse arengukava kiideti valitsuses neljapäeval heaks ja liigub nüüd üldise kriitikalaine taustal edasi riigikokku, kus sellele loodetakse veel enne valimisi viimane nõusolev hääletus anda.
Samal ajal, kui pisikesest Eestist murravad maailma edulugudeks pigem IT-idud, on üleilmses konkurentsis absoluutsesse tippu tõusnud ka üks meie tööstus – puidust pelletite tootja, Raul Kirjaneni Eesti rikkamate inimeste hulka lennutanud Graanul Invest jääb veel alla vaid maailma suurimale tootjale Ameerikas.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.